Cristiano Ronaldo. Guillem Balague
Читать онлайн книгу.
do
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
1. Cristiano oli neljas, planeerimata laps. (VI Images Getty Images’i vahendusel)
2. Üks vähestest piltidest Ronaldost CD Nacionalis. (CD NACIONAL)
3. Vaadake Ronaldo keha. Algamas oli muundumine. (EPA)
4. Ronaldo mängis Sportingu eest, teades, et eelmisel õhtul oli kokku lepitud tema üleminek Manchester Unitedisse. (EPA)
5. Ronaldo kirjutab alla lepingule Manchester Unitediga. (John Peters/Manchester United Getty Images’i vahendusel)
6. Oma debüütmängus Manchester Unitedi eest nimetati Ronaldo kohtumise parimaks mängijaks. (Adrian Dennis/AFP/Getty Images)
7. Sir Alex Ferguson oli Ronaldo jaoks tähtsaim isakuju. (Nicolas Asfouri/AFP/Getty Images)
8. Ronaldo oma debüütmängus Portugali koondise eest. (Antonio Simoes/AFP/Getty Images)
9. 2008. aasta Meistrite Liiga finaalmäng Chelsea vastu. (Michael Steele/Getty Images)
10. Juhtisin paari üritust, millel osales ka Ronaldo. (Christopher Lee/Getty Images Nike’i tarbeks)
11. Lepingu sõlmimine Madridi Realiga. (Sipa Press/REX)
12. José Mourinho oli aastate jooksul rohkem vaenlane kui sõber. (Jasper Juinen/Getty Images)
13. Kõrvuti, kuid teineteisest kaugel. Väga erineva suhtumisega mängijad. (Reuters/Ruben Sprich)
14. Juubeldamine 2014. aasta Meistrite Liiga finaalmängu lõpus. (Lars Baron/Getty Images)
15. Irina Shaykiga. (Christof Koepsel/Getty Images)
16. Ka Jorge Mendes on olnud Ronaldo jaoks isakuju. (EPA)
17. Ronaldo kolmas Ballon d’Or, mille üleandmisel tõmbas kogu tähelepanu endale tema poeg. (Fabrice Coffrini/AFP/Getty Images)
18. Platsilt eemaldamine pärast Edimari löömist 2015. aasta jaanuaris. (Gonzalo Arroyo Moreno/Getty Images)
19. Gareth Bale’iga. (Dani Pozo/AFP/Getty Images)
AUTORI MÄRKUS
Kõik sekundaarsetest allikatest võetud tsitaadid on tekstis nummerdatud, nende täielik nimekiri on ära toodud kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik ülejäänud tsitaadid – kui tekstis pole öeldud teisiti – on võetud minu läbi viidud intervjuudest või avaldustest, mis on tehtud pressikonverentsidel, mängujärgsetel intervjuudel ja mujal. Kõik muud mõtted pärinevad ulatuslikust uurimistööst, mille olen selle raamatu tarbeks teostanud.
PROLOOG
„Ringleb uudis, et väidetavalt olen ma teinud solvavaid märkusi Lionel Messi kohta. See on täiesti vale, ja olen hoolitsenud selle eest, et mu advokaat annaks kuulduse eest vastutavad isikud kohtusse. Tunnen kõigi oma ametialaste kolleegide suhtes suurimat lugupidamist, ning mõistetavalt pole Messi siin mingi erand.”
Ronaldo, või kes iganes tema Facebooki postitusi teeb, pidas silmas neid avaldusi, mille olin ära toonud oma raamatus pealkirjaga „Messi” (Orion, 2013), mis oli Argentina jalgpallitähe esimene autoriseeritud elulugu.
Kui sain teada Twitteris lahti läinud lärmist, otsustasin pisut tagasi tõmmata. Ilmselgelt oli oodata parajat möllu.
Neil kõmulistel päevadel Ronaldo kõneisikuks olnud ajakirjaniku Manu Sainzi sõnul oli parajasti rahvuskoondist esindava portugallase viha „ulatuslik”. Cristiano soovis vastata niipea kui võimalik ja kõige avalikumal moel.
Ronaldo üritas purustada pähklit sepavasaraga ja tegi seda nii, et saatis oma sajale miljonile järgijale ülaltoodud sõnumi. Miks? Tema tee oli lähipäevil ristumas Messi omaga Manchesteris peetavas sõprusmängus. Ta võis kohtuda argentiinlasega näost näkku ja väite ümber lükata. Minu väite. Loo, mille olid mulle rääkinud Cristianole väga lähedal seisvad inimesed.
Kui Ronaldo poleks seda Facebooki-postitust teinud, oleks süüdistus, laim või märkus (sõltuvalt sellest, kuidas asja vaadata) võinud jääda märkamatuks.
Tegelikkuses oli see n-ö solvav tekstilõik olnud avalikkusele kättesaadav juba üksteist kuud.
Aga tol nädalal, kui Hispaania meistriliigas kohtumisi ei peetud ja kirjutada oli vaid koondiste mängudest, otsustas The Daily Telegraph avaldada kaks katkendit raamatu „Messi” pehmekaanelisest väljaandest, mis oli just ilmunud. Tegelikult valis Inglise päevaleht selleks kaks katkendit, mis olid olnud sees juba 11 kuud varem ilmunud kõvakaanelises väljaandes (Arsenali katse Messiga leping sõlmida ning suhted tema ja Ronaldo vahel), ja nüüd läkski kõik lahti.
Miks tekkis sedavõrd äge reaktsioon peaaegu aasta aega varem ilmunud biograafiale rivaalist?
Meedia (algul Hispaanias, ent seejärel said asjast aimu sotsiaalvõrgustikud ja levitasid infot üle kogu maailma) haaras kinni ühest sõnast, rebis selle kontekstist välja, väänas seda ning – Hispaanias – tõlkis seda valesti. Kas see sõna võis anda uue tähenduse jalgpalliajaloo kõige silmapaistvamale rivaliteedile? Arvustati ka minu karjääri ja järgnes vaidlus selle üle, kas riietusruumis, mis on täis adrenaliinist läbiimbunud sõdalasi, öeldakse selliseid asju või ei öelda.
See sõna oli motherfucker. Hoorapoeg.1
Just nii nimetas minu sõnul Ronaldo „Kirpu” riietusruumis oma meeskonnakaaslaste ees.
Tolleks hetkeks olin juba alustanud uurimistööd oma järgmise raamatu jaoks. Käesoleva raamatu jaoks.
Olin rääkinud Cristianoga võimalusest lobiseda tema elust, tema mõtteviisist, tema minevikust. „Jah, loomulikult, pole küsimust,” ütles ta mulle neljal korral. Olin vestelnud ka Ronaldo agendi Jorge Mendesega, kes nõustus tegema minuga koostööd vaid kümme päeva enne seda Facebooki postitust, kuigi nii Cristiano, Mendes kui mina ise kahtlesime, kas see oleks hea mõte. Miks, selgitan hiljem.
Sõitsin Derbyshire’sse Peak Districti piirkonda, et kasutada ära rahvuskoondiste mängudeks mõeldud liigapausi. Tervisejooksu tehes küsisin endalt pidevalt, mis pani Cristiano reageerima taolisel moel. Kas tõesti oli vajalik mind kohtuga ähvardada?
Sellised konfliktid istuvad mulle vähem kui nii mõnelegi teisele. Johan Cruyff ütles, et tahab teada, kus paikneb joon, mis eraldab neid, kes teda armastavad, nendest, kes teda vihkavad, et ta teaks, kelle vastu võidelda. Frank Rijkaard rääkis mulle kord, et ta tunneks end väga kehvasti, kui avastaks, et teda vihkab kasvõi üksainus inimene. Ma tean, mida sa silmas pead, Frank.
Veetsin nende päevade jooksul palju aega Inglismaa maapiirkondades. Üritasin keskenduda värvidele, lõhnadele, okste kahinale, ent seda kõike ähmastasid mu peas keerlevad uued küsimused.
Mida saame teada Ronaldo kohta, kui uurime tema reaktsiooni? Kas ma olin muutmas oma ettekujutust temast ja oma soovi teda uurida? Mis saab koostööst Cristianoga, mida olime arutanud? Alustuseks polnud ma kindel, kas just minu mõju oli see, mis pani Ronaldo reageerima sellise teravusega. Alanud oli tõeline meediatsirkus. Tegu oli ühe järjekordse tormiga nendest, mis vallanduvad, kui nimesid Messi ja Ronaldo mainitakse samas lauses. Seda eriti koondisemängudeks ette nähtud liigapausi ajal, kuna siis napib jalgpalliuudiseid.
Mis veel toimus sel ajal, et Ronaldo tundis vajadust kirjutada selline sõnum? Asja taga pidi olema midagi enamat, midagi, mis pani tema häirekella tööle.
Mõnd aega hiljem ma lõpuks taipasin: oli jäänud kümme päeva ajani, mil lõppes hääletamine Ballon d’Or’i osas – ja ennustati, et kolmandat korda võidab selle Ronaldo.
Cristiano Facebooki-postitus polnud ju ometi mõeldud selleks, et tagada, et inimesed ei muudaks oma valikut tolle aasta Ballon d’Or’i osas? Või siiski?
Ja mida öelda meedia reaktsiooni kohta?
Juhtumist tehti oluline uudis, millele pühendati
Mõistetavad tõlkeraskused siin… – Tlk märkus.