EESSÕNA

Uku Masingu teoseid on viimase aastakümne jooksul ilmunud üsna mitu ning üsna mitmest vallast. Vaatamata sellele, et Masingu nimi või üks või teine kirjutis on Eestis tuttav igale endast lugupidavale haritud inimesele, kipub paljudel ununema või pole nad seda teadnudki, et Masing alustas oma õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning pööras algusest peale erilist tähelepanu heebrea ja teistele semiidi keeltele ning Vanale Testamendile (VT). Nüüd on lõpuks käes aeg pöörduda n.-ö. juurte juurde, sest Piibel ning eriti VT on olnud Masingu uurimisobjekt number üks, ehkki tagasi tema elutööle vaadates võib tema panus mõnes muus valdkonnas tunduda suurema ja tähtsamana. Juurte juurde pöörduvad Uku Masingu Kolleegium ning kirjastus “Ilmamaa” seeläbi, et esmakordselt on Eesti lugeja ees peaaegu kõik Masingu väiksemad Vana ja Uut Testamenti (UT) puudutavad, erinevatel ajajärkudel ja eri keeltes kirjutatud tööd. Osa neist on eestikeelsetena ilmunud ka varem, teised on kas seni tõlkimata või üldse ilmumata. Et tegemist on kronoloogilise läbilõikega piibliteadlase Masingu tööst, siis annab see raamat tema VT ja UT-ga seonduvatest uurimisteemadest võrdlemisi hea pildi, ehkki mitte ammendava.^[1]

Alustades ülevaadet Masingu VT- ja UT-alastest töödest, peaksime kõigepealt esile tõstma tema suurt ja paljusid hilisemaid tõlkijaid mõjutanud tööd Piibli ümberpanemisel maakeelde.^[2] Masing oli nende redigeerijate hulgas, kes vaatasid 1938.–1940. a. välja antud juubelipiibli tarvis üle 1914. aasta väljaande teksti, ning tõlkis selle jaoks uuesti VT poeetilised osad. Need tõlked on oma stiililise terviklikkuse ning keelelise erudeerituse tõttu^[3] jäänud ammendamatuks varasalveks kaasaegsetele tõlkijatele. Intensiivne tegelemine pühakirja tekstidega on teda loomulikult ka pärast sõda nii või teisiti nende tõlkimise juurde toonud. Nii on ta veel enne manalateele asumist üle vaadanud ning parandanud Hillar Põllu tõlgitud VT laulud ning olnud oluliseks abiks Toomas Pauli UT^[4] tõlkimise juures. Sporaadiliselt on temalt ilmunud üksikuid tõlkeid, mis haakuvad käesoleva kogumikuga.^[5]

Vana Testamendi alase teadustööga tegi Alexander von Bulmerincqi andekaim õpilane Uku Masing algust juba üliõpilaspõlves. Oma teadaolevalt kõige esimese väikeuurimuse “Jiptahi tütar” (1928) kõrval koostas ta kaks mahukamat võistlustööd: “Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või legaliseerib ta kultuskohti ka väljaspool Jeruusalemma” (1927/28) ning saksakeelse, oma noorpõlvetööde hulgas sügavaima “Eliihu kõnede suhe Iiobi raamatu teistesse kõnedesse” (1930).^[6] Neist esimest tunnustati I auhinnaga, teist peeti lisaks tunnustusele ka magistrikraadi vääriliseks. Mõlemad käsikirjad on hoiul Tartu Ülikoolis.

Juba alates 1933. aastast oli Masing õppejõuks usuteaduskonnas, 1938. a. tuli tal asuda lahkunud Eduard Tennmanni asemele võrdleva usuteaduse õppetooli juhatama, 1940. a. jõuti ta tunnistada ka VT professuuri vääriliseks, ent saatuse tahtel ja uute võimude meelevallas vaid hetkeks. Vaatamata suurele töökoormusele ilmus Masingu sulest rida VT-alaseid väikeuurimusi või esseid: ta enda toimetatud “Usuteaduslikus Ajakirjas” “Ṣədāqā ja ṣedeq psalmides” (1933), mis annab tunnistust teadlaslikust järjekindlusest ühe mõistekompleksi lahkamisel; sama ajakirja lisavihus “Anatoti prohvet” (1933),^[7] mis avab Masingule nii iseloomuliku VT prohvetluse käsitluste jada; tähelepanuväärseima saavutusena ingliskeelne “Jahve sõna” (1936), mis rikastas veelgi juba niigi heal tasemel ja valikuga Tartu Ülikooli toimetiste sarja humaniora rida; ning “Tab’ali poja proklamatsioon” (1938) Alexander Bulmerincqi auks ja mälestuseks ilmunud saksakeelses kogumikus “In piam memoriam Alexander von Bulmerincq”. Uuema aja Eesti lugejani on juba jõudnud Masingu programmilise väärtusega ja Eliihutööle sekundeeriv ettekanne “Deemonlik Jumal” üliõpilaste suvepäevil Aegviidus (1930).^[8] Eriliselt tuleb esile tõsta üliõpilaste abiga koostatud 266-leheküljelist esimest eestikeelset “Heebrea keele grammatikat” (1937),^[9] millel olemas selge järelmõju 1985. a. ilmunud Kristiina Rossi õpiku^[10] näol. Enne sõda on Masing loomulikult kirjutanud ka jutlusi, millest hulk on juba avaldatud,^[11] üks aga, jutlus Jh. 17,11–17 üle koos hulgaliste täiendustega (1929) jõuab käesolevasse kogumikku.

Kõige selle kõrval kujunes enne sõda Masingu suurtööks saksa keeles kirjutatud doktoritöö “Der Prophet Obadja”, mis on mitmes mõttes eriline. Ühelt poolt esindab see ülimahukas ja kogu senist uurimislugu ning enamikku vana käsikirjamaterjali arvestav teos omamoodi Masingu kui teadlase stiili. Teisalt on selle teose saatus Eesti aja- ja teadusloos eksemplaarne: väitekiri valmis 1935/36. a., sellest jõudis TÜ toimetistes ilmuda vaid esimese osa algupool mahus 176 lk.^[12] Esiosa teine pool (lk. 177–422) trükiti, ent hävitati 1941. a. ja on säilinud vaid korrektuurpoognatena. Ülejäänud osa teosest (ligi 400 lk.) on siiani käsikirjaline. Kõige ilmekam on aga tõik, et Masing sai doktoriks alles pärast sõda (1948. a.) EELK Usuteaduse Instituudi kaudu Tallinnas.

      Sealsamas sai Uku Masing pärast vintsutusi