ISBN: 978-9916-12-170-2

      ISBN: 978-9916-12-171-9 (epub)

      www.eestiraamat.ee

      www.facebook.com/Eesti Raamat

      Minu abikaasale,

      suurepärase valiku teinud

      äärmiselt nõudliku

      maitsega härrasmehele.

      1

      Kõrgeauline Jeremy Malcolm, Kilbourne’i krahvi teine poeg, oli selsinasel issanda aastal 1818 Londoni pidude hooaja ihaldusväärseim partii. Tõsi küll, tiitlit tal polnud ja noormees oli üksnes noorem poeg, kuid ta tädi oli talle jätnud suurema osa oma kopsakast pärandusest ja suure maavalduse koos uhke häärberiga Kentis.

      Ühtlasi rääkisid tema kasuks ta tähelepanuväärsed isikuomadused. Vaid kõige auahnemad noored daamid võinuks eelistada nägusale härra Malcolmile vähemalt viiekümne aasta vanust topeltlõuaga Mumfordi markiid, pelgalt eesõiguse eest kuulda end mileediks kutsutavat.

      Sest missugune naine tahtnuks olla mileedi, kui talle võis osaks saada Malcolmi leedi staatusega kaasnev nauding?

      Ometi hakkas paistma sedamoodi, et mitte ükski naine ei saa seda hindamatut eesõigust nautida.

      Sest kuigi noormees polnud mingil juhul erak ja külastas lisaks Almack’sile veel mitmeid erinevaid balle, koosviibimisi ja muud laadi üritusi, hakkas härra Malcolmile pisitasa tekkima kergatsi, südamete purustaja, noorte daamide unistuste hävitaja maine.

      „Kuidas see kõlas?“ küsis Malcolm oma sõbralt lord Cassidylt, kuuldes viimaseid iseennast puudutavaid kuulujutte.

      „Noorte daamide unistuste hävitaja,“ kordas Cassie iga sõna aegamisi ja hoolikalt välja hääldades.

      „Milline tobedus,“ vastas Malcolm ning pööras pead, et ballisaali ja üht teatavat kaunist debütanti silmitseda.

      „Ehk vastavad need kuulujutud tõele. Sa pöörasid mu nõole Juliale vägagi rõhutatult tähelepanu ja nüüd pole sa enam kui nädala jagu läbi astunud.“

      Malcolm pöördus sõbrale otsa vaatama, kulm kergitatud. „Ma olin su nõole ooperis saatjaks. Ühe korra. Ma ei pööranud talle „väga rõhutatult tähelepanu“.“

      „See pole oluline, mis tegelikult juhtus. Oluline on see, mida inimesed räägivad. Ja mis mulje see Juliast jättis, kui sa endast rohkem märku ei andnud? Ta istus kaks päeva oma toas luku taga, kuna ei suutnud kellelegi otsa vaadata.“

      „Kui selline ongi preili Thistlewaite’i tavapärane käitumine, pole tal küll põhjust kurta, kui inimesed temast halvasti räägivad.“

      Cassie ei vastanud, eelistades väljendada oma seisukohta selles küsimuses vaikimisega. Ta manas näole haavunud ilme ja kuigi Malcolm sõpra iga kord ustavalt kaitses, kui keegi juhtus mainima lord Cassidy suurt sarnasust hagijaga, ei saanud Malcolmgi kuidagi eitada, et see sarnasus hakkas iseäranis tugevasti silma just neil puhkudel, kui Cassie mossitas.

      „Cassie, mul on väga kahju, et sinu nõost on kuulujuttude märklaud saanud.“ Suured pruunid silmad põrnitsesid teda jätkuvalt etteheitva pilguga. „Mul ei olnud plaanis talle meelehärmi valmistada, kuid samas ei kavatse ma ühelegi naisele vaid seepärast abieluettepanekut teha, et temaga ooperit vaatamas käisin.“

      „Keegi pole väitnudki, et sa seda tegema pead,“ sõnas Cassie.

      „Ehk tõepoolest mitte, aga just seda nad tahavad. Milliste unistuste purustamises mind siis süüdistatakse? Need on unistused, mis on tekkinud minu varanduse ja valduste tõttu, soovist hooaja parim partii endale napsata. Kõigile neile arvukatele ootustele suudaksin ma vastata ainult mitmenaisepidajaks hakates. Niipea kui ma mõne noore daamiga kasvõi sõnakese vahetan, näeb tema juba vaimusilmas end altari ette astumas.“

      „Miks sa siis lihtsalt mõnd tüdrukut välja ei vali ja seda asja ära ei lõpeta?“ tahtis sõber teada.

      „Miks ma täna õhtul sinu arvates siin olen? Ma soovin kogu hingest sobivat tüdrukut leida.“

      „Mis Julial viga on? Teda peetakse üldiselt väga kenaks neiuks,“ ütles Cassie, kuigi päris silma ta sõbrale seejuures ei vaadanud. Julia oli Cassiele põhjaliku loengu maha pidanud, nõudes, et too välja uuriks, millega ta Malcolmi vastumeelsuse ära oli teeninud. Cassie püüdis nüüd lihtsalt oma nõokohust täita ja Juliat sobiliku mõrsjana välja pakkuda, kuid tundis end seejuures ebamugavalt. Ta ise teadis teistest pareminigi, kui tüütu Julia olla võis.

      „Sinu nõbu on igati kena,“ nõustus Malcolm, „aga ta pole minu jaoks õige tüdruk.“

      „Miks mitte?“ tahtis Cassie teada.

      „Ma ei tea,“ vastas Malcolm õlgu kehitades. „Ta plaksutab liiga palju ripsmeid.“

      „Misasja? Plaksutab liiga palju ripsmeid? See ongi põhjus, miks sa temaga rohkem suhelnud pole?“

      „See oli äärmiselt häiriv. Arvasin paar korda, et ta hakkab tukkuma jääma. Ühel korral mõtlesin, et ta minestab kohe, niisiis haarasin ta käsivarrest. Selle peale tegi ta silmad küll kähku jälle lahti. Mulle tundus, et tema meelest olin ma kogu selle ripsmetega plaksutamise peale valmis talle abieluettepanekut tegema.“

      Cassie vangutas pead, ta koerasilmist vaatas vastu pettumus.

      „Ära vaata mind sellise pilguga, Cassie. See polnud ainus asi, mis mind preili Thistlewaite’i vastu meelestas.“ Malcolm pistis käe vestitaskusse ja võttis sealt paberitüki. Ta voltis selle lahti, Cassie üritamas üle ta õla kiigata. Cassiele paistis, et tegemist oli mingisuguse nimekirjaga. Malcolm uuris seda hoolikalt, sellal kui sõber pingutas, et samuti näha, mis seal kirjas on. Ta jõudis näha ridu „On andekas muusika või kunsti vallas“ ja „Ta on pärit peenest suguvõsast“ ning siis hakati paberiga ta nina all lehvitama; ilmselt oli Malcolm otsitu leidnud.

      „Käes. Punkt neli: „Räägib arukat juttu“. Preili Thistlewaite näib nautivat vaid ühte tüüpi vestlust, nimelt sellist, mis koosneb eranditult flirtiva alatooniga märkustest või ilutsevatest komplimentidest. Kui ma temalt küsisin, mida ta viljaseadusest arvab, vastas tema, et toiduga piiripidamine tuleb kõigile kasuks.“

      Oma nõo altminekust kuulmine ei paistnud Cassiet lõbustavat. Ta vahetas kiirustades teemat, kuna ei soovinud nüris poliitilises vestluses kaasa lüüa. „Mis see on, Malcolm? Kas see on nimekiri?“ Cassie püüdis seda Malcolmi käest kätte saada, kuid viimane voltis selle kiirustades kokku ja torkas tagasi vestitaskusse.

      „Jah, on küll.“

      „Kas sul on pruudi jaoks mingite nõudmiste nimekiri koostatud?“ küsis Cassie, hääl kiledam kui tavaliselt.

      „No ja siis?“

      „No ja siis on see sinust äärmiselt jultunud, et sa teaksid. Mõni ime, et keegi sulle ei kõlba. Sa tahad, et ta vastaks mingitele tingimustele nagu … Tattersallsist ostetud rakendihobune.“

      Malcolm haaras sõbra pakutud võrdlusest kohe kinni. „Täpselt nii. Mul on oma talli täitmisel kindlad nõuded. Miks mul siis ei peaks pruudi osas veel rangemaid nõudmisi