HIIRE PÄRAST

      N. on perekas sadamalinn. Temas on õige palju töölisi. Mõnede arvamise järele olla nad jõukad, laisad ja hooletud. Nende jõukus tõusta sagedaste nii kõrgele, et nad leivategija juurest terve leiva korraga ära ostavad, kinni maksavad ja koju viivad.

      Neil päevil ostis üks niisugune “jõukas” tööline leivategija juurest terve leiva. Kodus leiba katki lõigates leidis ta leiva seest ilusa praetud hiire. Päris harilik hiir! Ja ilusaste leiva sees!

      See pani ausa mehe mõtlema. Ta ostis ju puhast leiba, nüüd on aga leivakõrvane kaasa antud. Muidugi pidi see kogemata sündima. Tähendab – hiir on võõras vara. Küsida tuleb, kas mees, kui ta aususe põhjusmõttest kinni tahab hoida, võõra varaga, s. o. praetud hiirega, mis ta leiva seest leidis, oma heaksarvamise järele ümber võib käia?