PUNAMÜTSIKE

      Elas kord väike külatüdruk, kes oli nii ilus, et keegi ei olnud temataolist enne näinud. Ema armastas teda hullupööra, vanaema aga veel rohkem. Hea eideke laskis talle teha punase mütsikese, mis talle nii hästi sobis, et kõik inimesed hakkasid teda Punamütsikeseks kutsuma.

      Ühel päeval, kui ema oli kooke küpsetanud, ütles ta Punamütsikesele:

      „Mine vaata, kuidas vanaema elab. Ma kuulsin, ta olevat haige. Vii talle kooke ja pütike võid.“

      Punamütsike asuski kohe teele vanaema poole, kes elas teises külas. Läbi metsa minnes kohtas Punamütsike kriimsilm Hunti, kellel tuli kange tahtmine teda ära süüa. Aga Hunt ei julgenud, sest metsas olid puuraiujad. Hunt päris, kuhu ta läheb. Vaene laps ei teadnud, et on ohtlik Hundi juttu kuulama jääda, ja vastas talle:

      „Ma lähen vanaema poole, ema saadab talle kooke ja pütikese võid.“