Painajalik leping. Lars Kepler
Читать онлайн книгу.
l tuulevaiksel heledal ööl leitakse Stockholmi lõunasaarestikus Jungfrufjärdenil triivimas suur lõbusõidukaater. Vesi on suigutavalt sinihall ja liigub pehmelt nagu udu.
Vanamees, kes oma aerupaadis merele sõuab, huikab paar korda, aimates ometi, et vastust ei tule. Ta on jälginud kaldalt peaaegu tunni, kuidas veesõiduk vetevooga aeglaselt kaugemale kandub.
Mees tüürib paadi küljega kaatri pardasse, tõmbab aerud üles, sildub suplusplatvormi juures, ronib mööda metallastmeid üles ja astub üle reelingu. Keset ahtritekki külitab roosa lamamistool. Vanamees ootab hetke, kuulatades hääli. Neid kuulmata avab ta klaasukse ja läheb pooltrepist alla salongi. Läbi suurte akende langeb lakitud tiikpuust sisustusele ja diivanite sügavsinistele katetele hallikat valgust. Mees laskub mööda läikivatest puittahvlitest järsku treppi allapoole, mööda mustendavast kööginurgast ja vannitoast ning siseneb suurde kajutisse. Lae all asuvatest pisikestest akendest immitseb nõrka kuma, valgustades noolekujulist kaheinimesevoodit. Selle peatsi kõrval istub noor teksajakis naine, naaldudes lõdvalt, kühmuvajunult vastu seina, reied laiali, üks käsi lebamas roosal padjal. Ta vaatab vanamehele otse silma, näol küsiv, ängistatud ilme.
Mehel läheb veidi aega mõistmaks, et naine on surnud.
Naise pikki musti juukseid hoiab koos klamber, mis kujutab valget tuvi. Rahutuvi.
Kui vanamees tema juurde läheb ja ta põske puudutab, vajub naise pea ettepoole ning peenike veejuga niriseb tema huulte vahelt mööda lõuga alla.
Sõna “muusika” tähendab tegelikult muusade kunsti ja pärineb üheksast muusast kõnelevast kreeka müüdist. Kõik üheksa olid peajumal Zeusi ja titaan Mnemosyne, mälujumalanna tütred. Muusika muusat Euterpet kujutatakse tavaliselt topeltflööt huulil ja tema nimi tähendab rõõmutoojat.
Musikaalsuseks kutsutud andel ei leidugi tegelikult ühest üldtunnustatud definitsiooni. On inimesi, kel puudub võime kuulda helisageduste muutumist, ja neid, kes sünnivad tohutu muusikalise mälu ja absoluutse kuulmisega, mis võimaldab igasuguse kõrvalise abita ära tunda täpse helikõrguse.
Läbi aegade on esile kerkinud arvukalt muusikageeniusi, kellest käputäis on maailmakuulsaks saanud, nagu näiteks Wolfgang Amadeus Mozart, kes käis juba kuuendast eluaastast peale kontserdireisidel mööda Euroopa õukondi, ja Ludwig van Beethoven, kes kirjutas paljud suurteosed pärast täielikku kurdiksjäämist.
Legendaarne Niccolò Paganini sündis 1782. aastal Itaalia linnas Genovas. Ta oli iseõppinud viiuldaja ja helilooja. Paganini kiireid ja keerukaid teoseid on seni suutnud mängida vaid vähesed viiuldajad. Kuni surmani saatis Paganinit kuulujutt, nagu oleks ta oma erakordse ande eest sõlminud lepingu kuradiga.
1. Eelaimus
Penelope Fernandez võpatab. Süda taob kiiremini ja naine vaatab kähku üle õla. Võib-olla tabab teda tol hetkel eelaimus sellest, mis samal päeval juhtuma hakkab.
Vaatamata stuudios valitsevale palavusele tunneb Penelope näol jahedat puudutust. See on jäänud grimeerimistoast, kus ta nahale külma meigikäsnaga puuderkreemi tupsutati ja tema juustest võeti rahutuviga klamber, kui lokke sättides sinna vahtu määriti.
Penelope Fernandez on Rootsi rahu- ja vahekohtu esinaine. Hetkel näidatakse teda veel helitult uudistestuudios relvatehase Silencia Defence AB tegevdirektori Pontus Salmani vastas prožektorivihus istet võtmas.
Uudisteankur Stefanie von Sydow vahetab teemat, suunab pilgu kaamerasse ja asub rääkima vallandamislainest, mis on järgnenud aktsiaseltsi Bofors ostule Briti kaitsekontserni BAE Systems Limited poolt, ning pöördub siis Penelope poole:
“Penelope Fernandez, olete mitmes debatis väljendanud väga kriitilisi seisukohti Rootsi relvaekspordi küsimustes. Hiljuti võrdlesite seda Prantsuse Anglogate’i skandaaliga, kus kõrgelseisvad poliitikud ja ärimehed mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ja relvade salakaubaveos ning kannavad nüüd pikka vanglakaristust. Selliseid ilminguid pole me ju Rootsis kohanud?”
“Seda võib tõlgendada kahte moodi,” vastab Penelope Fernandez. “Kas siis funktsioneerivad meie poliitikud teistmoodi või on meie õigussüsteem teistsugune.”
“Te teate väga hästi,” vaidleb Pontus Salman, “et meil on pikaajaline traditsioon, kuidas…”
“Rootsi seaduse kohaselt,” katkestab teda Penelope. “Rootsi seaduse kohaselt on igasuguse sõjatehnika valmistamine ja eksport keelatud.”
“Siin te muidugi eksite,” kostab Salman.
“Sõjatehnika ja laskemoona seaduse paragrahvid 3 ja 6,” täpsustab Penelope.
“Silencia Defence sai aga positiivse eelhinnangu,” muigab Salman.
“Jah, sest muidu oleks tegemist relvaseaduse ulatusliku rikkumisega ning…”
“Aga nüüd on meil luba olemas,” katkestab mees.
“Ärge unustage, mis otstarbeks seda sõjatehnikat kasutama hakatakse…”
“Üks hetk, Penelope,” pidurdab uudisteankur Stefanie von Sydow, noogutades Pontus Salmani suunas, kes on tõstnud käe, näitamaks, et pole veel lõpetanud.
“Kõiki äritehinguid uuritakse enne põhjalikult,” selgitab mees. “Tehku seda siis otse valitsus või strateegiliste kaupade inspektsioon, loodetavasti olete teadlik selle olemasolust.”
“Ka Prantsusmaal on sarnane instants olemas,” väidab Penelope vastu. “Ja ometi sattus kaheksa miljardi krooni väärtuses sõjatehnikat Angolasse, vaatamata ÜRO relvaembargole, vaatamata täielikult siduvale keelule.”
“Praegu räägime Rootsist.”
“Ma mõistan, et inimesed ei taha kaotada tööd, aga ma soovin siiski kuulda, kuidas te põhjendate tohutute laskemoonakoguste eksporti Kenyasse. See on maa, mis…”
“Teil ei ole mitte millestki kinni hakata,” katkestab mees. “Absoluutselt mitte millestki, ei ühtki detaili, või kuidas?”
“Mul pole kahjuks võimalik…”
“On teil midagi konkreetset välja tuua?” katkestab Stefanie von Sydow.
“Ei,” vastab Penelope Fernandez pilku langetades. “Aga ma…”
“Sel juhul ma arvan, et vabandus oleks igati omal kohal,” torkab Pontus Salman.
Penelope vaatab mehele silma, tunneb, kuidas temas paisuvad viha ja frustratsioon, kuid sunnib end vaikima. Pontus Salman naeratab kahetsevalt ning hakkab siis rääkima Trollhättanis asuvast vabrikust. Kui Silencia Defence sai loa tootmist alustada, loodi seal kakssada töökohta. Mees pajatab positiivse eelotsuse tähendusest ja sellest, kui kaugele tootmisega on jõutud. Ta seletab aina pikemalt ja laiemalt, nii et tema väitluspartneri jaoks aega ei jäägi.
Penelope kuulab, peletades südamest ohtliku uhkusetunde. Ta mõtleb hoopis sellest, kuidas nad varsti koos Björniga mehe kaatrile lähevad. Nad teevad üles vööris asuva noolekujulise voodi, täidavad külmkapi ja väikese sügavkülmakasti. Naine kujutleb enda ees uduseks tõmbunud napsuklaase, kui nad mitut sorti marineeritud heeringast, sinepikastmes heeringast, värskest kartulist, keedumunast ja kuivikleivast koosnevat pidusööki naudivad. Nad katavad laua ahtritekile, jäävad skääride vahel mõne väikesaare juurde ankrusse ja mõnulevad mitu tundi järjest õhtupäikeses.
Penelope Fernandez lahkub Rootsi Televisiooni ruumest ja jalutab Valhallavägeni suunas. Tal tuli peaaegu kaks tundi oodata, et järjekordses hommikuprogrammis samal teemal edasi vestelda, enne kui produtsent selgitas, et nad olid sunnitud tema lõigu ära jätma, mahutamaks saatesse viis nõuannet, kuidas kõht suveks trimmi saada.
Kaugel eemal Gärdeti juures silmab ta Cirkus Maximuse kirevat tsirkusetelki. Loomatalitaja kastab voolikust kahte elevanti. Üks neist tõstab londi üles õhku ja püüab tugeva veejoa otse suhu.
Penelope on kõigest kahekümne nelja aastane, tema mustad lokkis juuksed ulatuvad natuke üle abaluude. Kaela ümber helgib lühike hõbekett väikese leerikingiks saadud krutsifiksiga. Tema nahk on sile ja kuldkollane. Mee- või oliiviõlikarva, nagu kirjutas kord üks poiss, kui nad pidid põhikoolis ühes ülesandes teineteist kirjeldama. Tal on suured ja tõsised silmad. Rohkem kui üks kord on ta pidanud kuulma, et on rabavalt sarnane filmitäht Sophia Loreniga.
Penelope võtab telefoni