„See on nii … nii … ilus.”

      Pisarad jooksevad ta põski mööda alla.

      „Vaikust nüüd,” kamandab politseiülem. „Seaduse nimel! Ära ulu, Ronny! Ja sina ka, Dino, ja kirikuõpetaja ja teised. Las Barbro räägib oma jutu ära.”

      „Aitäh, Randolf,” ütleb Barbro.

      Lasse ja Maia vaatavad teineteisele otsa ja neile kipub vägisi naer peale.

      Barbro jätkab:

      „Täna on väga eriline päev.”

      „Halleluuja!” karjub kirikuõpetaja, aga vakatab kohe, kui politseiülem oma pilgu tema omasse puurib.

      „Sest täna saab minu oma väike kullassepp viiekümneaastaseks,” ütleb Barbro.

      Politseiülem Randolf Larsson tõuseb oma toolilt. Ta vehib kätega teiste poole. Ja peagi seisavad ka kõik ülejäänud laua ümber püsti. Peale Muhammed Karaadi loomulikult.

      „Ta elagu, ta elagu, ta elaguuuuu, ta eeeeelaaaaguu,” alustab politseiülem ja varsti ühinevad temaga kõik.

      Kui laul läbi saab, võtavad külalised taas istet.

      „Aamen,” ütleb kirikuõpetaja.

      „Oi, aitäh,” ohkab Muhammed. „Oo, Barbro, minu päikesekiir. Minu kaamel kõrbes. Minu täht taevas. Minu telk oaasis. Minu …”

      „Jah,” katkestab teda Barbro, suudeldes ta kiilast pead. „Täna saad sa viiskümmend aastat vanaks.”

      „Viiskümmend?” sosistab Ivy Roos natuke liiga valjusti kirikuõpetajale. „Minu meelest näeb ta välja nagu kuuskümmend viis. Või seitsekümmend. Aga see tuleb vist nendest jubedatest vuntsidest.”

      „Jumala silmis oleme kõik ühevanused,” vastab kirikuõpetaja arukalt noogutades.

      Barbro teeb, nagu ta ei kuuleks Ivy ja kirikuõpetaja juttu, ja jätkab:

      „Nüüd on kingituste aeg! Või mis te arvate?”

      „Jaa!” hüüavad kõik söögisaali kogunenud külalised.

      2. PEATÜKK

      Kingitus rosinakesele

      „Aga,” ütleb Muhammed Karaat, „ma ju olen oma kingid juba kätte saanud!”

      Ta vaatab üllatunult Barbrot, kes vastab talle kavala naeratusega.

      „Tänane õhtu on tulvil üllatusi,” ütleb ta kelmikalt.

      „Mis sa nüüd välja oled mõelnud?” küsib Muhammed säravate silmadega.

      Barbro noogutab salapäraselt kööki viiva ukse poole. Siis ta ütleb:

      „Ainult mina ja minu kolm abilist seal ukse taga teame, mis täna õhtul toimuma hakkab.”

      Muhammed ei saa aru, millest Barbro räägib. Ta vaatab kõrvallaual olevaid kingitusi.

      „Ma sain Siv Leanderi käest kootud salli,” ütleb Muhammed, „Rune Anderssonilt tühja margialbumi – ja kirikuõpetajalt ühe linnuraamatu.”

      „See maksis tervelt 148 krooni!” hõikab kirikuõpetaja. „Enamik linde on selles raamatus sees. Seal on kirjas, mida nad söövad ja mida nad üksteisele ütlevad.”

      „Kas sa oled seda juba lugenud?” küsib Ivy Roos.

      „Mitu korda,” vastab kirikuõpetaja.

      Siis plaksutab Barbro käsi ja köögiuksed avanevad.

      Sisse tulevad kolm kõrge pagarimütsiga inimest. Endi vahel tassivad nad suurt lauda. Ühe neist tunnevad Lasse ja Maia kohe ära.

      „Vaata, see on ju Leopold,” sosistab Maia.

      Leopold on see, kes küpsetab Panini & Bernardi kohvikus kõik maitsvad küpsised, koogid ja tordid.

      „See on minu kingitus sulle, kreemikuklike,” ütleb Barbro.

      Muhammed vaatab pagareid, kes on ennast suure laua taha seisma sättinud. Ta ei saa mõhkugi aru.

      „Need kolm pagarit hakkavad nüüd omavahel võistlema,” ütleb Barbro.

      „Võistlema?” kordab Muhammed küsivalt.

      „Jah,” vastab Barbro. „See, kes küpsetab mu rosinakesele kõige maitsvama tordi, võidab 8000 krooni.”

      Söögisaalist käib läbi üllatuskahin.

      „8000 krooni!” ütleb politseiülem. „Pole paha!”

      „Panin lehte kuulutuse, et leida üles parimad pagarid,” jutustab Barbro uhkusega. „Ja siis küsitlesin neid kõiki isiklikult.”

      Ta keerutab oma teemanti näppude vahel ja vaatab hellalt Muhammedile otsa. Pagarid jooksevad mõnda aega köögi vahet – ja on seejärel valmis alustama.

      Barbro

---

Скачать книгу