Mahe kõhedus. Aare Kristoforos Arndt
Читать онлайн книгу.Aare Kristoforos Arndt
MAHE KOHEDUS
Mahe kõhedus
igal kajakal võib olla
oma isiklik majakas
kuid igal majakal
ei pruugi olla kajakat
neil üksikuil majakail
kel ei ole kajakaid
võib olla miskit vajaka
kuid see ei pruugi
ilmtingimata olla kajakas
võibolla pole ta õige majakas
ehk on sihi ja rajata majakas
mille omandab kord keegi
majata rajakas
kirsades kevad
on tulnud et jääda
ostukorvid selga
metsaalune kubiseb
moosi- ja lihapirukatest
poevad puginal
läbi lume lahiseva
seened saabuvad
seekord sügisel
ilusa ilmaga võib
kõigega nõustuda
eriti sellega
et muud ei ole
ega tulegi
ilusa ilmaga
pole vahet
kas olla
või mitte olla
ilusa ilmaga
võiks lausa minna
õnneks on meil
enamasti sombune
minu põdur adu
on minu kindlus
see kaitseb
lagedust
aru eest
piinlikult palju paistab
ilmaäpardumise
peegelpildis
iseennast
horisont
läikiv silinder
vertikaalsuse otsani
ninadele unustatud
lugemisprillid ripuvad
suusapüksitraksidena
androtabloidide
esikülgedel
ma ei taha enam
käsi jalgu nägu
ega ülejäänut
nad kõik on läinud
liiga omi radu
ma tahan olla
seal
kus puudub
adu
mõnel päeval täitub vats
mahlakast kantseliidist
normidest õigusaktidest
hommikust tipptundideni
ammutades terviklikke
kvaliteetlahendusi
globaalsest keraamilisest
mahtuniversaalsest
tihekonteinerist
nõnda opereerides
kõike tolereerides
sajan õhtuks krobinal
kodukonstruktsioone katvale
lehtmetallkaldpinnale
kõhtkummuli
kevad on tulnud veebruaris
karjub kiledal linnuhäälel
läbi punguva ruupori
üle linna ja maa
tidiritt taderitt
valleraa
püramiidjas poliitiline
maailmamajandus
on vääramatult
langemas
tippu
-
-
.
teadke et
hommikud on
õhtust valgemad
kuid mitte
helgemad
hommik võib
öelda inetusi
õhtu solvuda
miks mitte süüa
hommikuks
täistõeteraputru
võiga sest
veel ju võib
kosmos on
kihutav tolm
valgusvihus
mis kihutab
tolmuses
kosmoses
miks tinisevad tasa
veebruarihommikused
hingekeeled
kellele tinistatakse
hingekeeli
kellele on vaja
seda ilu ja õnne
seda mida
ei pane padaje
silm ei kuule
ega kõrv seleta
kõiketäitev olematu
igavesti võnkuv
vaakum
kui palju tegelikult
kulub olemata aega
et jõuda adumatusse
sahistamata
teeäärsetes
põõsastes
mõlkudes ilkudes
pöörates käänates
tõlkides arvates
aimates taibates
vaid lapike
ajatuse kõveras
keraamilises meres
koma
keset lõpmata lauset
üttest rääkimata
mehed ja naised
saavad üheks
valge valgub musta
must valgesse
hallollust ei ole
vaja hallata
kõigest saamas
ühisuste ühisus
koguja kogutud mõtted
ja tühisuste tühisus
ood hägisele
oo hägis
hägis
oo
ood viskile
oo viski
viski
ohhohhohhoo
natüürmort
laual