316. PEATÜKK

      Kuhu kadus D-täht?

      „ÜTLE, KUI TÖÖÕPETUSE-THOMAS siiapoole tuleb,” sosistab Viggo Omarile.

      Käib koolipäeva viimane tund ja IV A klassil on tööõpetus. Õpetajalaua taga kummardub Viggo Tööõpetuse-Thomase arvuti kohale, millest õpetaja on jätnud end välja logimata. Kui lollid võivad täiskasvanud küll olla?

      „Mis sa teha tahad?” küsib Omar, silmad imestusest ümmargused.

      „Saadan direktor Agnetale meili,” irvitab Viggo. „Tööõpetuse-Thomase nimel. Kuidas „töö” kirjutatakse? D või t-ga?”

      „T-ga,” sosistab Omar vastu. „Ja kahe ö-ga.”

      Omar heidab närvilisi pilke maalimisklassi poole, kus on kõik ülejäänud õpilased. Tööõpetuse-Thomas on nende juhendamisele keskendunud. Nähtavasti ei hoia nad pintslit õigesti käes. See tähendab nii, kuidas Tööõpetuse-Thomas tahab.

      Viggo tõstab samuti hetkeks pilgu, kuid ta ei närvitse. Ta tunneb Tööõpetuse-Thomase vastu vaid tohutut viha. Vihkan, vihkan, VIHKAN!

      Möödunud on kaks nädalast kohutavast koosolekust, kus Tööõpetuse-Thomas ja sotsiaaltöötaja Björn otsustasid, et Alrikut ja Viggot ei jäeta enam Andersi ja Laylah’ juurde elama. Vähe sellest! Lisaks otsustati Alrik ja Viggo teineteisest lahutada. Niisiis ei ela nad tulevikus enam koos!

      Täna on reede. See on Viggo ja Alriku viimane koolipäev. Pühapäeval kolib Viggo uue kasupere juurde Smålandi, Alrik aga kuhugi Norrtälje lähedale kohta, mida sotsiaaltöötaja nimetas noorsookoduks. Aga Viggo meelest ei kõla see sugugi mingi koduna, pigem nendele noortele mõeldud vanglana … keda keegi ei taha … või kellega keegi toime ei tule.

      „Tee kähku, Viggo!” kähistab Omar. „Ta võib iga hetk tulla.”

      „Jaa-jaa,” vastab Viggo ja võitleb arvutiklaviatuuriga edasi.

      Ohhh! Tähed hüplevad ta silme ees. Milline lollakas küll otsustas, et neid peab nii palju olema? Kuhu d-täht kadus? … Käes!

      Ema helistas mõni päev tagasi ja nuuksus telefonis nii kõvasti, et tema jutust oli peaaegu võimatu aru saada. Ta rääkis, et on taas viinaravil ja tunneb ennast täiesti kohutavalt. Nii et tema juures ei ole neil võimalik elada. Viggol on raske hingata, kui ta mõtleb, mis küll kõigest edasi saab. Mõtted katastroofist kogunevad üheks suureks äikesepilveks.

      Pärast toda koosolekut on Alrik vaevu suud paotanud. Ta käib ringi nagu zombi. Viggol tuleb õudne hirm, kui ta venda säärasena näeb. Justkui oleks keegi Alriku OFF-nupule vajutanud.

      Viggo käitub täpselt vastupidi, ta on täiesti metsik. ON-nupp on ööpäev läbi sisse lülitatud. Esmaspäeval, esimesel päeval pärast jõuluvaheaega, ütles Tööõpetuse-Thomas, et loodetavasti Viggo „võtab ennast kokku ja saab viimastel päevadel teistega kenasti läbi”. Et kõigile jääks üksteisest „veidi ilusaid mälestusi”. Esimese vahetunni ajal tormas Viggo välja ja jättis Tööõpetuse-Thomasele ilusa mälestuse. Suggen ja Galten pidasid valvet, kuni Viggo Tööõpetuse-Thomase auto WC-paberisse mässis. Suggen filmis kõike ja pani klipi Snapchatti üles.

      Edasi läks kõik samas vaimus. Viggo on teinud pöörasusrekordeid. Nendest kõikidest saavad ilusad mälestused.

      Viggo viimase koolinädala esikümme näeb välja selline.

      Kohal number …

      10. Alustas mitut kaklust, kui nad kooliõuel „Kivikuningat” mängisid.

      9. Valas klassis kraanikausi juures vedelseebi pudelisse toiduvärvi (mitmel õpilasel värvusid käed roheliseks).

      8. Läks I B klassi garderoobi, näppas sealt kõikide mütsid ja viskas need kooliõuel puu otsa (esimese klassi tatikad ulgusid kõvasti).

      7. Toppis plastmassitükke ukselukkudesse, nii et neid ei saanud avada (= pääses kahest tunnist).

      6. Ronis koolimaja katusele ning loopis möödujaid lumepallide ja jäätükkidega.

      5. Mässis koolimajas WC-potid toidukilesse.

      4. Tõmbas Antoni seljakoti kooli lipumasti otsa.

      3. Sidus kõikide talvesaabaste nöörid omavahel kokku (paljud jäid koolibussist maha ega pääsenud koju).

      2. Alustas sööklas söögisõda, loopides pitsasid nagu lendavaid taldrikuid (üks jäi lakke kinni).

      … ja kohal number … trummipõrin …

      1. Tungis kooli kantseleisse, kui seal kedagi ei olnud, röhitses ja peeretas mikrofoni, nii et seda oli kuulda kõikidest kooli valjuhäälditest (üheksandikud pidid üleriigilise tasemetöö katkestama).

      Viggo ajab õpetajad lausa hulluks, ehkki keegi neist pole Laylah’le ja Andersile helistanud ega kaevanud, isegi mitte Tööõpetuse-Thomas. Kõik teavad, et see on Viggo ja Alriku viimane nädal Mariefredis.

      Simon loeb päevi. Esmaspäeval ütles ta: „Viis koolipäeva veel, vaestemaja kandidaat!”, kui ükski õpetaja ei kuulnud.

      Järgmisel päeval teatas Simon ja tema kamp: „Neli päeva veel, värdjas.”

      Kolmapäeval jättis Viggo Simonile kolmest allesjäänud päevast ilusa mälestuse, kui hiilis võimlemistunni ajal riietusruumi ja lõikas Simoni firmaalukate tagumiku sisse kolm suurt auku.

      Paljud klassi poisid on viimase nädala jooksul Viggo seltsi otsinud. Sest et kogu aeg juhtub midagi ja pole ohtugi, et sind selle eest süüdistataks.

      Nimelt saab Viggo kogu süü enda kraesse, aga tal on täiesti ükskõik.

      Kui maakera tabaks komeet, siis ütleksid Mariefredi koolis kõik, et see on Viggo Dellingi süü.

      Viggo toksib direktor Agnetale meili. Peaasi, et ta vaid kõik sõnad õigesti kirjutaks, nii et direktoril mingeid kahtlusi ei tekiks. Niimoodi!

      Viggo on tohutult rahul sõnaga „ebakompetentne”. Alrik õpetas talle, et see tähendab kedagi, kes teeb midagi väga halvasti. Kõlab tõeliselt täiskasvanuliku sõnana.