Keeletoimetaja: Marko Abel

      Küljendaja: Helen Tago

      Trükikoda: Greif OÜ

      Kirjastaja: Limitless Management OÜ

      Autor: Tarvo Tobbi

      E-mail: [email protected]

      ISBN: 978-9949-7362-0-1 (print)

      ISBN: 978-9949-7362-1-8 (ePub)

      ISBN: 978-9949-7362-2-5 (mobi)

      © Tarvo Tobbi 2019. Kõik õigused kaitstud.

      Ühtegi selle raamatu osa ei ole lubatud kasutada ja reprodutseerida graafilisel, elektroonilisel, mehhaanilisel või mõnel muul viisil ilma autori kirjaliku loata, välja arvatud lühikeste tsitaatidena ja koos korrakohaste viidetega artiklites või ülevaadetes.

      MINU ESIMENE LUULETUS

      Esimese luuletuse kirjutasin 5.04.2015. See ei olnud mingi tahe kirjutada, vaid väga tugev teadmine, et ma pean selle kirja panema. Justkui, et see ei ole mõeldud niiväga mulle, vaid jagamiseks teistele. Mäletan selgelt antud päeva kulgemist. Olin hommikul vanemate juures külas ja uurisin smaragdtahvlitele kirjutatud tekste. Kõik see paelus mind väga ja üles jäi palju küsimusi, millele ootasin omakorda vastuseid. Päeva teises osas sõitsin Tallinnasse, kus elan ja töötan. Kuna päev ei olnud läbi läksin kinno vaatama filmi Avangers. Olles saanud ka sealt parasjagu inspiratsiooni, sõitsin trolliga nr. 6 Väike-Õismäele. Jah, siis käisid veel trollid. Olles jõudnud Kristiine ristmikule, siis kogu päeva kulg viis väga paljude mõtete vaibumiseni ja ühel hetkel tuligi antud tugev teadmine. Kogu päeva jooksul saadud info hakkas võtma teatud kuju ja sellele järgnesid ka sõnad, mis riimusid. Kõik toimus reaalajas ja sõnad ilmusid kui iseenesest, ma ei pidanud muud tegema, kui need oma telefoni toksima. Nii tegingi ja umbes 5-6 minutit hiljem oligi esimene luuletus kirja pandud. Luuletuse pealkiri on „KES MA OLEN?”. See luuletus on välja toodud TEGELIK-MINA paragrahvis esimese luuletusena.

      Miks jagan luuletusi sinuga?

      Olen märganud üht tendentsi, mis ei ole egost lähtuv, vaid võimest jagada seda, mida olen ise teada saanud. Ehk kui ma ei jaga teada saanut, on see tekitanud mulle kannatusi. Kui jagan, siis on kõik hästi. See on nagu jõgi, mis voolab minust läbi, ja kui ma olen ehitanud tammi, kas teadlikult või alateadlikult, siis ühel hetkel jõe veevoolu mass muutub nii suureks, et ma enam ei ole suuteline vee voolu pidurdama, vaid vesi hakkab ise välja murdma ja selle välja murdmise tulemusena sünnib raamat, näitus või mingi postitus, mida ma jagan teistega.

      Kokkuvõtvalt jagan ma seda tahtest jagada, mitte näidata kui eriline ma olen, vaid see on nagu kaaslooming, et mulle antakse luuletus ja minu asi on see lihtsalt kirja panna ja toimetada tehnilise poolega, et see jõuaks paljudeni – ka sinuni.

      Miks kirjutan luuletusi?

      Luuletuse kirjutamine on mul aidanud mõista paremini seda, et mis toimub minu sees kui ka ümber. Luuletust taaskord lugedes olen mõistnud selle sügavust või praktilist kasutust oma igapäeva elus. Luuletus on nagu Õpetaja, kes aitab asjadest paremini aru saada.

      Üheks suureks plussiks pean ma luuletuste puhul seda, et lühikese tekstina – 3-4 salmiga – saab öelda nii paljut, et tekib väga selge arusaam asjadest. Võrreldes raamatuga, mis käsitleb üht teemat vahest sadu ja sadu lehekülgi, on luuletus nagu rusikas silmaauku – oma täpselt sobivuse tõttu :)

      Milliseid luuletusi kirjutan?

      Iga luuletuse puhul olen üritanud leida seost oma igapäevaselt elatava eluga. Selle tõttu olen raamatu jaganud kuude peatükki oma elu fookus-valdkondade kaupa, milleks on tervis, füüsis, suhted, seosed, tegelik-mina ja finantsid. Igas peatükis on väga erinev arv luuletusi, seda põhjusel, et elu probleemid ja lahendused on nõudnud just nendes valdkondades minu teadlikku osavõttu. Võid leida valdkondi, kus on ainult üks luuletus ja ka valdkondi kus on rohkem kui kolmkümmend luuletust. Olen toonud välja sulle selle, mida elu on mulle andnud sellisena, nagu ma neid mõistnud olen. Enda poolset suhtumist olen ma selle juures sootuks taandanud või heal juhul lisanud parema arusaamise loomiseks, tol hetkel.

      Ükskord uurisin lähemalt ka seda, et kuidas luuletus tekib – jah, arvad õigesti, ka sellest on luuletus.

      Kui luuletus tuleb, siis nimetan seda luuletuse puudutuseks. Luuletuse, „LUULETUSE PUUDUTUS” leiad sissejuhatuse lõpust.

      Mida see luuleraamat mulle tähendab?

      See on minu esimene luuleraamat, kuid järjestikuliselt viies raamat. Minu teiste teoste kohta leiad infot raamatu lõpust. Siit luuleraamatust leiad 108 luuletust, mis on olnud minu teekonnal verstapostiks. Jah, lühidalt võin öelda, et sa liigud mööda minu elu, kuid kronoloogiline järjekord on esindatud ainult valdkondades, mitte terve raamatu vältel.

      Vanad targad on öelnud, et iga asi tuleb sulle sobilikul ajal, mitte siis, kui ego seda soovib.

      Järgnevatel ridadel liigud sa mööda minu viimast 4 aastat ja sellest tingituna ka raamatu pealkiri „TEEKOND”. Minu Õpetaja Ingvar Villido ütles, et „Sõnad on need, mis loovad kaardi.” Ja siia lisaksin enda poolt järgneva „Sõnad, mis on sulle kaardiks aitavad sul käia oma teekonda.”

      See raamat on pühendatud vanaisa Ennu mälestuseks ja sulle, kes sa oled oma teekonnal.

      LUULETUSE PUUDUTUS

      Pole mul õigust hoida teadmist,

      mis mõeldud on ka sulle.

      Mulle end ilmestab ta just nii,

      et oma teadlikkuse talle vaid viin.

      Read ilmuvad siia ise,

      pole see minu öeldu.

      Kirja olen pannud vaid selle rea,

      kuid seda enese omaks ma ei pea.

      Vast selle tõttu ka kõik ilmestub,

      vaid tänu välja kirjutamisele rida kangestub.

      Olgugi, et igas valdkonnas veel nii ei lähe,

      kuid rohi on ikka sama,

      oma teadlikkuse sellele viin.

      Aastate jooksul olen õppinud tundma puudutust,

      mis tuleb luuletuselt.

      Individuaalselt ta mind kõnetab

      ja kõikehõlmavalt sulle selle edastan.

      On olnud hetki,

      kus olen hoidnud kõike endale.

      Nii on järgnenud kannatused,

      nii mulle kui teistele.

      Õnneks on olemas järjepidevus,

      mis juba ise ütleb, et järgneda ja pidevalt.

      Nii olen ma jahtinud aastaid,

      kuni lõpuks leidsin selle puudutuse allika.

      Nii mõistsin,

      et mis on mulle on ka sulle.