1

      See tundus tol hetkel hea mõttena – peita end vanas Londoni kodus. Tema arvates oleks ainult idioot naasnud teadaolevasse elupaika, ja kuna tema polnud idioot, oleks loomulikult võinud järeldada, et nad poleks teda iial sealt otsinud. Asjaolu, et nad teda seal ootasid, solvas teda rohkem kui miski muu.

      Tanita spurtis üle katuse, saapad järvesuuruses lombis plärtsumas, ja kargas üle ääre. Põiktänav piitsutas alt vastu ja ööõhk pani silmad kipitama. Ta põrkus vastas oleva hoonega ja rippus hetkeks seal, tõusis siis tellistel jalgele ja jooksis külgasendis edasi. Ta kargas ühekaupa üle akende rivi, jõudis ümber nurga ja kükitas põgusaks hingetõmbeks.

      Ta ei näinud Sanguini põgenemist, kuid tõenäoliselt libistas too lihtsalt end läbi põranda ja kaevus minema. Leidus muidugi selge võimalus, et nad jõudsid temani enne, kui Sanguin sai seda teha. Sellisel juhul on ta praeguseks juba surnud. Sa ei arreteeri kedagi sellist nagu Billy-Ray Sanguin. Tanita teadis seda, selline võis pageda igast kongist ja lipsata välja igast köidikust. Sa tapaks ta, kui sul selleks võimalus avaneb. Tanita lootis, et ta ei surnud. Sanguin oli talle kasulik.

      Ta nihkus nurgale lähemale, piilus korraks ümber. Katused olid puhtad. Ta kaotas nad sabast. Mõõga käepidet pigistav käsi rahunes ja naine tundis, kuidas relva rahustav raskus end tavapäraselt üle ta selja tasakaalustas. Ta ajas jalad sirgu ja tõukas end seina najalt lahti. Blondid juuksed langesid näo ette, kui ta all mööduvaid autosid vaatles. Kõige ohutum olnuks minna tänavatasandile ja viibata taksole või putkata metroosse. Aga selleks peaks mõõga maha jätma. Tema mantel lebas endiselt korteri põrandal. Ta armastas seda mantlit, sest selle all jäi mõõk varju. Ta armastas mantlit, aga oli armunud ka isiklikku mõõka. Ta ei saanud seda jätta maha samamoodi, nagu iga teine naine poleks saanud jätta maha omaenda käsivart.

      Ta pöördus ja kõndis seina mööda üles. Veendus, et keegi ei oodanud teda, ja ronis katusele. Kui vaene vana Billy-Ray on surnud, vajab ta kedagi noormeest asendama. See ei saa olla kerge. Sanguin oli täiemahulise sotsiopaadina kasulik igasugustel lõbusatel viisidel. Ja Tanital oli plaan. Ta vajas plaani õnnestumiseks Sanguini. See oli veel hea plaan ka. Salalik. Ta tundis selle üle uhkust ja ootas huviga, kuidas see töötaks. Ta tõesti lootis, et Sanguin surma ei saanud.

      Tanita seisatas. Vastasoleval hoonel seisis üks mees. Riietatud halli, visiiriga kiiver peas ja käes vikat. Ta polnud Tanitat veel märganud. Tanita astus tagasi, hakkas pöörduma ja nägi silmanurgast liikumist.

      Veel üks Raidur kargas talle kallale, vikatitera tulega tumendatud, et see tänavalaternate