Mõtteid ja mõtisklusi I. Tiit Tirmann
Читать онлайн книгу.
ection>
[no image in epub file]
Tiit Tirmann
Mõtteid
ja
mõtisklusi
I
Luulet 2020. aastast
Autor: Tiit Tirmann
E-mail: [email protected]
Mobiil: +372 5361 8870
Facebook: Tirmann Tiit
ISBN 978-9916-4-0402-7 (epub)
© Tiit Tirmann 2020. Kõik õigused kaitstud
Ühtegi selle raamatu osa ei ole lubatud ilma autori kirjaliku loata kasutada ega graafilisel, elektroonilisel, mehhaanilisel või mõnel muul viisil reprodutseerida, välja arvatud lühikeste tsitaatidena ja koos korrakohaste viidetega artiklites ja ülevaadetes.
tõstan pea kuklasse
ja ahmin õhku kopsudesse
et olla mina ISE
hoolimata usku oskustesse
jama ????????
Jama on see
Et tuleme siia ilma
Jamades ja jännates
Suure valuga
Ammutame elu jamades endiga
Hoomates esikaid ja viltuseid
Elus jamavad kõik
Jamas elus on igasuguseid
Teinekord jama seegi
Et kuskil olema pidavat jama jumal
Kas on see tõde või jama
Mine võta kinni kes on rumal
olemata
olemata teadmatusest
ma tean vaid seda hetke
vaevu vaevumata teen retke
retke hoolimatusest
olemata tegevusetuses
ma tegelen
tegele tööga tegevusega
millega tegelen hetkel veel
olenemata olnust püüdlen
püüdlen paremuse poole
paremaks ja ja pahemaks
et panna ilus punt eluloole
saladusi hoides kahjustame endid
itaalias vettpidi liigutatakse gondlit
miks varane hommik on valus
peremees äratab sulase varakult talus
rügades tööd
teenime ja orjame
endid ja teisi
maast korjame pisi rohukõrre
miks palun ma sind
kuigi endal silmis mul pind
veritseb ja vesistab silm
õues kuradima koerailm
too mul tool
pane mind istu
pane tuli kustu
ehk tuleb lõpp hajusal lool
kuskil kolgil miskit valusalt
metall ja puit kui kohtuvad
mis neist saab
surevad vist elusalt
taandudes ritta
sätime solki
sest pole vist tolku
koer tegi murule loiku
ainuke säde siin ilmas
pühi puru mu silmast
vesistab ja valu teeb
vesi kannus keeb
miks tunnen valusalt olenemata isekus
ma olen siiski olevus
kas õige või vale
ei sul pole must hale
pole vaja haletsust
pople vaja kahetsust
hoia rüht sirge
hoia pea virge
korratus on pinnal olek
vees pole pinda
on ainult vesi
ainult libe veepind
tühjuses ringi tuuseldad
justkui hullumeelne
kas leiad mida otsid
kas tead mida otsi
kaevad ja kühveldad
kaevud ja nihverdad
äärest äärde
veerest veerde
kuskil miski peitu pugend
kas isegi tead mis kadund
kas kapsas kartul pott
või kastrul kadund
pleki hunnik kuhjunud kui mägi
roni sinna ja tuhra
leiad tütre ahtra
kõik sassis läbisegi
kummalised mõtted
ja kummalised teod
maad mööda ronivad nälkjad teod
ah need tõprad igavesed reod
reovett ärge laske siia
me tahame tulla siia
elama olema
kuis ihkab hing ja süda
miskit keski ei tea
kuid arvame siiki teadvat
seinal rippu õngeridvad
mis nii kaunid ja õrnad
lehvib mastis lipp
vist pealiku särk viimne
ei ühtki lindu me kohal tiirle
kõik kuhugi kadund
kas
ei näe neid
ei tea neid
kuhu küll
miks küll
miski reedab sind ja sinu tegu
mina mitte sa usu
olen sul truu kui koera
ei haugu ei hammusta
kaevn sulle konte
haavadele raputa vaid rohte
ära peatu kohates ohte
ilma ei tea elunoote
veeretades mõtteid
veeretades mõtteid leiame end
veeretades mõtteid näeme ohtu
veeretades mõtteid näeme end
veeretades mõtteid kuuleme palju