JAANUAR

       Jaanuari tööde nimekiri

      □ Hoia käidavad aiateed ning rajad lume- ja jäävabad.

      □ Raputa paks ja raske lumi puudelt-põõsastelt maha, et see oksi murdma ei hakkaks. Miinuskraadidega ole ettevaatlik, sest oksad on külmaga rabedad.

      □ Kontrolli aeg-ajalt taimede talviseid kaitsekatteid. Varjutuskangad ja kuuseoksad lasevad õhku läbi, ent umbse katte all võivad taimed hauduma minna.

      □ Mõtle aias liikudes, kuhu võiks lisada kujundusdetaile või taimi, mis ka talvel efektsed välja näevad. Pergola ning põneva võraga puud või põõsad ehivad ka lumist aeda.

      □ Muuda aed tulede või kaunistuste abil väikelastele atraktiivseks, kuid jälgi, et madalad põõsad või tallamist mitte kannatavad taimed mänguhoos viga ei saaks.

      □ Kiika aeg-ajalt saagi hoiu paikadesse, et kontrollida ega kutsumata külalised ole pahandust teinud.

      □ Aiasaaduste ja hoidiste säilitusruumis jälgi, et temperatuur külma ilmaga miinuskraadidesse ei langeks.

      □ Kontrolli olukorda keldris: nopi kõik riknema hakkavad köögiviljad ja õunad teiste seast aegsasti välja.

      □ Vaata värske pilguga üle aiarajatised: tarad, väravad, varjualused ning kasvuhooned. Ilma roheluseta on head ja vead hästi nähtaval. Mis vajaks kohendamist, värvimist või lausa uuendamist? Tee plaanid aegsasti, siis jõuad enne suurt aiahooaega olulised asjad tehtud.

      □ Millised tulevad sellekevadised külvid ja istutused? Kevadine seemnerohkus paneb sageli pea ringi käima. Varakult tehtud istutuskava ja sordivalik aitab soove ja kulutusi tasakaalus hoida.

      □ Tarbeaia viljavahelduse kava on samuti mõistlik läbi planeerida. Nii saad arvestada, mida ja kus on õigem kasvatada, et taimed end hästi tunneksid ning taimekaitsega vähem muret oleks.

      □ Kontrolli, kas noorte viljapuude tüvedele pandud spiraalid jms kaitsev materjal on ikka korralikult paigas.

      □ Kui vihm on viljapuudelt tüvevalgendi maha pesnud, võõpa tüved pehme ilmaga uuesti üle. Valge võõp kaitseb koort päikesepõletuse eest ning häirib haiguste-kahjurite elu.

      □ Kui sajab palju lund, hoia silma peal kasvuhoone katusel ja lükka liiga paksuks muutunud lumekiht aegsasti maha. Kaarkasvuhoonelt libiseb lumi õnneks ise ära.

      □ Paksu lume korral kühvelda seda ka kasvuhoonesse, et lumi sulades mulda niisutaks.

      □ Purusta murul olevatele loikudele ja radadele tekkinud jääkoorik, et murutaimed ei lämbuks.

      □ Jälgi, et aialindude toidulaud oleks alati kaetud.

      □ Vaata üle daaliate, gladioolide jt üle talve säilima pandud sibullillede sibulad-mugulad.

      □ Puhasta toataimede lehti tolmust – see aitab neil paremini valgust püüda, fotosünteesida ning talve üle elada.

      □ Niisket õhku armastavaid taimi võiks aeg-ajalt hommikuti sooja veega udutada ehk väga peenelt piserdada. Eriti kuiv kipub õhk olema keskküttega ruumides. Kui tuba on jahe, ära taimi pritsi.

      □ Paljud toataimed tahavad talvisel jahedal ja pimedal hooajal vähem kastmist, sest niiskes külmas mullas võivad juured mädanema minna. Piisava valguse ja soojuse korral nad aga kasvavad ning vajavad ka vett ja toitaineid.

      □ Krõbeda külmaga tee kasvuhoone uksed lahti, et miinuskraadid pääseksid paremini sisse talvituvaid kahjureid ja haigustekitajaid hävitama.

      □ -5 °C külma kahjustab maasika risoome, kui peenral pole kaitsvat lumekatet. -12 °C korral taimed hukkuvad. Palja maa korral laota ajutiseks katteks viltjas pakasekangas või mitu kihti külmaloori, sobib ka katteloor.

      □ Aasta lõpul tuba ehtinud potijõulupuu vii jahedale (5-10 °C) valgusküllasele verandale, kütmata tuppa või garaaži kevadet ootama. Kui ilm on pehme ja õues plusskraadid, siis tõsta puu välja või pane potiga peenrasse, kevadel istuta püsivale kasvukohale.

      □ Väga tugeva pakasega kuhja lund peenraroosidele, külmaõrnadele püsikutele ja hilissügisel mulda pandud lillesibulatele. Kui lund pole, kasuta kuiva turvast, kuivi lehti jms.