Rikas laps, tark laps. Robert T. Kiyosaki
Читать онлайн книгу.
ajal teenivad ühe Ameerika suurima tööandja töötajad sedavõrd vähe, et võivad taotleda toidutalonge. Mis nendest töötajatest saab, kui nad ei suuda enam vanuse tõttu töötada? Kas nende haridus oli piisav?
8. Koduõpe ei ole enam alternatiivhariduse kõrvaline vorm. Tänapäeval kasvab kodus haridust saavate laste arv 15 % aastas.
9. Järjest rohkem lastevanemaid otsib teisi õpetamissüsteeme, nagu näiteks katoliku süsteem, Waldorfkool või Montessori metoodika, lihtsalt selleks, et nende laps ei satuks riigi juhitud iganenud haridussüsteemi, mis ei rahulda nende lapse vajadusi. Järjest rohkem lastevanemaid jõuab arusaamisele, et nende lapse varane haridus on lapse arengule sama tähtis kui kõrgharidus.
Super Camp on lühiajalisem intensiivne õpikeskkond, kus rakendatatakse moodsaimaid õpetamismeetodeid, et parandada eksamitulemusi ja tõsta teismeliste enesekindlust. Seda rahastab Learning Forum ja selle kodulehekülje aadress on www.supercamp.com.
10. Lihtsalt öeldes: infoajastu kutsub esile majandusmuutusi, mis suurendavad järsult rikaste ja vaeste vahelist lõhet. Ühtedele on need muutused õnnistuseks, teiste jaoks tähendavad need tulevased muutused needust, kolmandatele ei lähe need aga üldse korda. Nagu mu rikas isa ütles: „Ühed panevad asju toimuma, teised vaatavad asjade toimumist kõrvalt pealt ja kolmandad küsivad: „Mis toimus?””
Haridus on tähtsam kui kunagi varem
Haridus on tähtsam kui kunagi varem, sest asjad muutuvad kiiremini kui kunagi varem. Esimest korda ajaloos võivad need, kellel läheb koolis hästi, seista silmitsi samade majanduslike raskustega, millega need, kellel ei lähe hästi. Me kõik peame tähele panema, et meie pankur küsib meilt finantsaruannet, mitte koolitunnistust. Teie pankur tahab teile midagi öelda. See raamat räägib sellest, mida teie lapsed peavad õppima isikliku ja majanduliku edu saavutamiseks tegelikus elus.
Kas see haridus, mille te lapsed praegu saavad, on piisav, et tulevikule vastu astuda?
Kas koolisüsteem rahuldab teie lapse erivajadusi?
Mida lastevanemad teevad, kui nende lapsele ei meeldi koolis käia või nad tulevad koolis halvasti toime?
Kas head hinded tagavad eluaegse tööalase ja majandusliku edu?
Kas te lapsel on üldse tarvis käia tavalises tellistest ja mördist koolis, et saada haridus, mida ta vajab?
Kellele see raamat on mõeldud?
See raamat on kirjutatud lastevanematele, kes saavad aru, et maailm on muutunud, ning kellel on kahtlus, et meie praegune haridussüsteem ei pruugi rahuldada nende laste konkreetseid vajadusi. See raamat on kirjutatud lastevanematele, kes on valmis aktiivsemalt sekkuma oma lapse õpingutesse ega jäta seda kohustust koolisüsteemile.
See raamat on kirjutatud selleks, et aidata vanematel valmistada oma lapsi ette tegelikuks eluks – eluks pärast kooli lõppu. See on kirjutatud spetsiaalselt vanematele, kellel:
• on soov anda oma lastele finantsalane edumaa elus, kulutamata sealjuures määratut varandust;
• on soov hoolitseda selle eest, et nende lapse sünnipärane andekus ja õppimisstiil oleksid kaitstud ning laps lahkuks koolist innuga jätkata elukestvat õpet;
• on ehk laps, kellele ei meeldi kool, või laps, kellel esineb õpiraskusi.
Ennekõike niisugustele lugejatele.
Kuidas see raamat on üles ehitatud
Sellel raamatul on kolm osa.
Esimene osa annab ülevaate nii akadeemilisest kui ka finantsharidusest. Need, kes on lugenud mu eelmisi raamatuid, teavad, et mul oli elus kaks isakuju. Üks, keda kutsusin oma rikkaks isaks, oli mu parima sõbra Mike’i isa, ja teine, keda kutsusin oma vaeseks isaks, oli mu pärisisa. Minu kasu seisnes selles, et mõlemad mehed olid omal alal andekad. Mees, keda kutsun vaeseks isaks, oli minu silmis akadeemiline geenius ja pedagoog. Üheksa-aastaselt tekkisid mul koolis tõsised probleemid. Mulle ei meeldinud see, mida õppisin ja kuidas seda õpetati. Ma ei näinud seost selle vahel, mida mind sunniti õppima ja kuidas rakendada seda tegelikus elus.
Raamatu esimene osa kõneleb sellest, kuidas mu vaene isa juhatas mind läbi selle väga raske perioodi minu elus. Ilma targa isata oleksin kooli pooleli jätnud või läbi põrunud, lisaks poleks ma kolledžit lõpetanud.
Raamatu esimene osa räägib ka õpetusest, mida jagas mulle teine, rikas isa. Minu arvates oli rikas isa finantsgeenius ja samuti suurepärane õpetaja. Ma seletan esimeses osas, kuidas rikas isa hakkas vormima mu lapsemõistust mõtlema nagu rikas inimene. Vahemikus 9.–12. eluaastani olin tänu oma rikka isa juhatusele täiesti veendunud, et saavutan suure jõukuse, ükskõik kas ma õpin hästi või mitte või kas ma saan kõrgepalgalise töökoha või mitte. Mulle sai 12. eluaastaks selgeks, et rikkakssaamisel on koolis õpituga vähe pistmist. Teadmine, et ma saan rikkaks, ükskõik kuidas ma koolis õpin, põhjustas koolis käies mõningaid erilisi suhtumisprobleeme. Raamatu teine osa kõnelebki sellest, kuidas mõlemad isad nägid kõvasti vaeva, et hoida mu motivatsiooni kontrolli all, ning juhendasid mind kolledži lõpetamiseni.
Raamatu teine osa räägib lihtsatest akadeemilistest ja finantsalastest abinõudest, mida vanemad saavad rakendada, et alustada oma lapse ettevalmistamist tegelikuks eluks. Ma jutustan teise osa alguses loo sellest, kuidas oleksin oma suhtumise muutumise tõttu keskkoolist äärepealt välja kukkunud. Teine osa valgustab põhjalikumalt, kuidas mu tark isa ja rikas isa aitasid mul õppimist jätkata, ning kuidas rikas isa kasutas ära mu ebaõnnestumisi, valmistades mind ette rikkaks saama.
Teises osas seletab rikas isa, miks ta pankur ei küsi temalt kunagi koolitunnistust näha. Ta ütles: „Mu pankur pole küsinud minult kunagi, kas mul olid head hinded. Pankur tahab näha ainult minu finantsaruandeid. Probleem on aga selles, et enamik lõpetab kooli teadmata, mida finantsaruanne endast kujutab. Arusaamine, kuidas finantsaruanne toimib, on hädavajalik kõigile, kes soovivad üles ehitada rahaliselt kindlustatud elu.” Ning tänapäeva üha kahaneva kindlustatusega töömaailmas on äärmiselt tähtis, et teie lapsel oleksid oskused tagada rahaliselt kindlustatud elu.
Praeguse haridussüsteemi ülevaade näitab selgelt, et see süsteem keskendub kahele põhilisele haridusvaldkonnale.
Üldharidus: oskus lugeda, kirjutada ja arvutada.
Kutseharidus: õpe, mis annab arsti-, juristi-, lukksepa-, sekretäri- või mis iganes muu kutse, millega soovite pärast kooli lõpetamist raha teenida.
USA ja paljud lääneriigid on ära teinud hiilgava töö, et muuta need kaks põhilist hariduse liiki oma kodanikele kättesaadavaks. See haridus on aidanud suuresti kehtestada lääne paremust tänapäeva maailmas. Aga nagu juba eespool öeldud, on probleem selles, et reeglid on muutunud. Infoajastul vajavad inimesed rohkem uut haridust, mitte rohkem sama haridust. Kõik praegused õpilased vajavad mingit osa algharidusest, mille rikas isa andis mulle.
Finantsharidus: haridus, mida on tarvis selleks, et muuta oma tööga teenitud raha eluaegseks rikkuseks ja majanduslikuks kindlustatuseks. Finantsharidus, mida eespool nimetatud 700 000 pensionäri ei saanud. Finantsharidus, mis aitab kindlustada, et teie laps ei satu hilisemas elus rahahätta ega jää pärast järeltulijate üleskasvatamist ja rasket tööelu rahalisse puudusse ning üksi.
Põhjus, miks te pankur ei soovi näha teie koolitunnistust, peitub selles, et ta tahab teada saada, kui arukas te olete pärast kooli lõpetamist. Ta tahab näha mitte teie üldhariduse, vaid finantsintelligentsuse taset. Teie finantsaruanne mõõdab teie finantsintelligentsust märksa paremini kui koolitunnistus.
Teine osa sisaldab mõningaid lihtsaid ja konkreetseid näiteid nendest asjadest, mida vanematel on võimalik teha, et anda oma lapsele tegelikus töö- ja rahamaailmas finantsalane edumaa.
Kolmas osa kõneleb mõningatest uutest tehnoloogia saavutustest haridusvaldkonnas, mis parandavad vanemate võimalusi avastada oma lapse loomulik õppimisvõime ja sünnipärane anne. Kolmas osa räägib akadeemilise edumaa andmisest lapsele.
Pikki aastaid