Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi. Erkki Kõlu
Читать онлайн книгу.
surnuaialt peietele. Korraga teatab kirikuõpetaja:
„Ma lihtsalt pean teile midagi üles tunnistama. Vaadake, kirikul oli hädasti uut altarit tarvis ja ma mõtlesin, et Jumala heaks kulutamine pole patt. Seepärast panin ma kirstu ainult 800 000 eurot.”
„Nojah, ma pean samuti midagi üles tunnistama,” ütleb arst. „Oleks mul kabinetis parem aparatuur olnud, oleksin ma vanamehe haigusi paremini diagnoosinud ja ta oleks ehk veel tükk aega elanud. Mõeldes nende peale, kes veel elus on, ostsin ma poole miljoni eest tehnikat, ja ma arvan, et tegin õigesti.”
Advokaat vaatab teistele üllatunult otsa:
„Mul on teie pärast tõsiselt häbi. Mina panin kirstu oma isikliku allkirjaga tšeki täpselt miljonile eurole!”
Advokaadil on pahaloomuline ajukasvaja ja talle tuleb teha aju siirdamise operatsioon. Tema arst näitab talle valikut ajudest, mida on võimalik siirata. Ühes purgis on programmeerija aju, mille gramm maksab kümme eurot, teises teadlase aju, mille gramm maksab viisteist eurot ja kolmandas advokaadi aju, mille gramm maksab 500 eurot.
„See on sigadus!” õiendab advokaat. „Miks advokaadi aju nii neetult palju maksab?!”
„Aga kas te ka teate, kulla mees,” küsib doktor vastu, „kui palju advokaate on vaja, et üks gramm aju saada?”
Advokaat toibub pärast operatsiooni narkoosist, vaatab ringi ja küsib:
„Miks kõik kardinad ette on tõmmatud?”
„Üle tänava on suur tulekahju,” seletab kirurg, „ja me ei tahtnud, et te arvaksite, et operatsioon ebaõnnestus.”
Phoenixi linnas Arizona osariigis pöördus keegi missis Penrose advokaadi poole, paludes juriidilist abi kahjutasu nõudmiseks Jumalalt selle eest, et pikse läbi tekkinud tulekahjus hävis tema maja. Advokaat esitaski kohtule ametliku hagi, nõudes Jumalalt 100 000 dollarit „ilmastikutingimuste lohaka ja mõtlematu juhtimise pärast”. Kui advokaadilt küsiti, kes peab kahjutasu välja maksma, kui ta protsessi võidab, vastas seadusetundja:
„Phoenixi linna kirik kui kostja maapealne esindaja.”
Ärimees kaebab oma advokaadile:
„Minu naaber nimetas mind paksuks orikaks. Mis ma temaga tegema pean?”
„Temaga pole vaja midagi teha,” vastab advokaat, „aga teie püüdke kaalust alla võtta.”
Klient seletab oma asja pikalt ja segaselt. Advokaat kuulab teda algul rahulikult, kuid läheb siis närvi ja pahvatab viimaks:
„Teate, rääkige mulle lühidalt ja selgelt ära, milles asi on. Küll ma ise kõik pärast segaseks ajan.”
„Kas te võtaksite minu kaitsmise enda peale?” küsib klient advokaadilt.
„Aga milles teid süüdistatakse?”
„Tšekkide võltsimises.”
„Hästi, ma võtan teie asja käsile.”
„Suurepärane, härra advokaat! Oodake, ma kirjutan teile kohe tšeki välja …”
Advokaat: „Niisiis, te soovite et ma teid kohtus kaitseksin. Kuid kas teil on raha, et mulle maksta?”
Kohtualune: „Raha mul pole, kuid mul on Fiat.”
Advokaat: „Hea küll, te võite auto maha müüa ja mulle selle rahaga tasuda. Nüüd öelge mulle, mis te varastasite?”
Kohtualune: „Fiati.”
Noor advokaat närveerib oma esimesel protsessil hirmsasti. Ta alustab kõnet: „Minu õnnetu kaitsealune …”, kuid hääl jääb kurku kinni. Advokaat hakkab uuesti pihta: „Mu õnnetu kaitsealune …” ega jõua taas kaugemale. Kui ta ka kolmandal korral samas kohas katkestab, ei pea kohtunik vastu:
„Me jagame teie arvamust, et kaitsealusel pole teiega vedanud, aga kas teil on meile midagi muud ka öelda?”
Kohtunik: „Kas te usaldate oma klienti?”
Advokaat: „Täielikult! Kujutage ette, ta käis kalal ja ütles tagasi tulles ausalt, et ei saanud ühtegi.”
Autovarguse arutamisel kohtus küsib advokaat kannatanult:
„Niisiis olete te ikka veel selles veendunud, et süüalune teie auto ära ajas?”
„Pärast teie etteastet,” vastab kannatanu, „hakkan ma kahtlema isegi selles, kas mul üldse auto oli.”
Jaan on kohtu all. Advokaat püüab teda päästa ja kiidab, nii kuis suudab. Pärast küsib ta Jaanilt:
„Kas pidasin ka hea kõne?”
„Oleksin ma teadnud, et ma nii hea inimene olen, poleks ma teid palganudki,” vastab Jaan.
„Härra advokaat, te lubasite, et mu naine mõistetakse õigeks, aga talle määrati hoopis suur rahatrahv,” pahandab mees.
„Lubasin küll,” kaitseb end advokaat, „aga teie naine ei lasknud mul ju suudki lahti teha …”
Advokaat helistab kliendile:
„Täna öösel suri teie tädi, saate suure päranduse. Kas tellin matused, krematsiooni või palsameerimise?”
„Tellige kõik,” vastab klient. „Ma ei taha riskida.”
Kohtunik: „Te püüate väita, et teie klient ei ärandanudki seda autot, mille roolist ta kinni võeti?”
Advokaat: „Minu klient leidis selle auto surnuaia väravast ja arvas, et omanik puhkab igavest und.”
Algaja advokaat alustab kohtus kaitsekõnet:
„Kuna kohtualune usaldas oma kaitsmise mulle, siis palun ma kõigepealt kontrollida tema vaimset seisundit.”
Lootuse kaotanud advokaat ütleb protsessi vaheajal kohtualusele:
„Asjad on halvad. Ma ei tea, mida ma teie heaks veel teha saaksin.”
„Öelge, et teie tapsite,” pakub kohtualune.
Advokaat saadab oma kliendile SMS-i:
„Õiglus võitis!”
Minuti pärast tuleb vastus:
„Kaebame edasi!”
Kaks meest lendavad õhupalliga. Pärast 37-tunnist lendu otsustavad nad oma asupaika täpsustada. Nad laskuvad madalamale ja hõikavad esimesele ettejuhtuvale inimesele:
„Hei, kas te ütleksite, kus me praegu oleme?”
„Te