Talikülv. Katrin Uverskaja
Читать онлайн книгу.
tasub järgmiseks hooajaks varuda aegsasti, kuna aianduspoed mullakotte reeglina südatalvel siseruumides ei hoia. Paaril korral on mulle aianduskeskustes vastu tuldud ning tohutute lumekuhjade alt jäätunud külvimulla kotte välja kaevatud. Kivikõvaks külmunud mulla sulamine võttis aega mitu päeva. Seetõttu oleks nutikam juba sügisel varutud mullakotid kuhugi veidi soojemasse panipaika, näiteks keldrisse, pööningule või garaaži toimetada.
Seemned – milliseid valida ja kust neid hankida?
Talikülvata saab kõige erinevamate taimede seemneid alates suvelilledest, köögiviljadest ja ürtidest kuni loendamatute püsikute, põõsaste ja isegi puudeni välja. Võrreldes taimede ostmisega on seemnetega paljundamisel saadavate taimede valik sõna otseses mõttes piiramatu, ning seemnete hankimisega ei teki tänapäeval ilmselt kellelgi probleeme.
Seemnete hankimine
Mina olen seemneid soetanud kohalikest aianduskeskustest ja seemnepoodidest (nagu Hortes, Hansaplant, seemnemaailm.ee, aiamaailm.ee, selteret.ee), aga ka näiteks Tallinna keskturult, kus liigub päris huvitavaid seemneid Venemaa aretajatelt.
Ent kõige enam meeldib mulle seemneid tellida Interneti teel – just nimelt sel viisil olen sooritanud oma kõige huvitavamad seemneostud. Olen teinud oste nii vanade tuntud seemnegigantide, nagu Thompson & Morgan, Chiltern Seeds ja Sutton Seeds netikataloogidest, kui aga ka väiksemate erategijate, nagu Diane´s Flower Seeds või Tatiana’s Tomato Base veebipoodidest. Olen osalenud seemneoksjonitel eBays ja päevaliilia seemnete müügiportaalis Daylily Auction ning lisaks ka vahetanud seemneid posti teel aednikega väljastpoolt Eestit. Õigel viisil korjatud, kuivatatud ja pakitud seemned on vapralt üle elanud kogu pika postiteekonna.
Seemnest ise taimi külvates avanevad aednikule enneolematud võimalused uute ja põnevate taimede ja sortide katsetamiseks oma koduaias.
Info seemnepakil või tootekataloogis
Enne kui asute talikülvi jaoks seemneid ostma või tellima, peaksite teadma, millele seemnepaki peal või tootekirjelduses tähelepanu tasuks pöörata. Head talikülvi kandidaadid on seemned, mille kirjelduses esineb väljend: vajab eelnevat külmtöötlust (inglise keeles nt pre-chilling, refrigerate seeds, needs stratification).
Millist infot veel seemnepaki pealt vaadata? Talikülviks eriti sobivate taimede ladina-, eesti- või ingliskeelsed nimetused sisaldavad tihti vihjeid kohanimedele: näiteks siberi või amuuri (Dianthus amurensis ’Siberian Blues’– amuuri nelk), kaukaasia (Scabiosa caucasica – kaukaasia tähtpea), hiina (Callistephus chinensis – hiina aedaster; Pulsatilla chinensis – hiina karukell), ida- (Papaver orientale – idamagun; Helleborus orientalis – kaukaasia lumeroos), alpi (Aster alpinus – alpi aster), kanada (Sanguisorba canadensis – kanada punanupp) jne.
Nimetused võivad sisaldada ka vihjeid looduslikule keskkonnale: mets- (Malva sylvestris – mets-kassinaeris), preeria- (Helianthus maximiliani – preeria-päevalill), mägi- (Centaurea montana – mägijumikas), põld- (Centaurea scabiosa – põldjumikas) jne, jne.
Samuti sobivad talikülviks ideaalselt taimed, mille seemneid võib külvata avamaale varakevadel või sügisel (nende pakil on märge sow outdoors in early Autumn või early Spring; can be direct sown early), mis end ise külvavad (self-sows), või mida iseloomustatakse kui külmakartmatuid (hardy).
Seemnete eeltöötluse info
Idanemise hõlbustamiseks soovitatakse külvamisjuhendites sageli seemneid kõikvõimalikel viisidel eeltöödelda. Näiteks vajavad paljude taimede seemned tärkamiseks pikka külma puhkeperioodi, mille tulemusena seemnekest õheneb ning seeme idanema hakkab. Sellist protsessi nimetatakse seemnete ettekülvis külmtöötluseks ehk stratifikatsiooniks. Kodustes tingimustes soovitatakse seemneid külmtöötluseks külmkapis hoida. Talikülvates viime aga oma konteinerid looduslikku külmkappi – õue pakase kätte.
Talikülvi meetodit rakendades ei ole tarvis seemneid eelnevalt leotada ega ka seemnekesta kahjustada – rakendada skarifikatsiooni ehk nende eelnevat kraapimist, viilimist või täkkimist; rääkimata judinaid tekitavast keemilisest töötlemisest (jah, ka selliseid meetodeid soovitatakse seemnete idandamiseks!) kaaliumnitraatide, väävelhappe ja vesinikperoksiidiga. Kõiki neid koledusi tehakse seemnetega vaid ühel eesmärgil – et seemnekesta kahjustamise või pehmendamise teel esile kutsuda ja kiirendada idanemisprotsessi.
Kuna talikülvi meetod jäljendab loodust ning seemnekest pehmeneb iseeneslikult pika külmaperioodi ning sellele eelnevate ja järgnevate tugevate temperatuurikõikumiste tõttu, siis osutuvad kõik seemnete eeltöötluse viisid täiesti ebavajalikuks ning kergendavad märgatavalt aedniku külviprotsessi.
Mõni sõna tsoonidest
Väljastpoolt Eestit seemneid tellides peaks teadlik olema ka kliimatsoonidest ja taimede külmataluvusest.
Taimede külmakindluse (ingl hardiness) all peetakse silmas kõige madalamat temperatuuri, mida taim talub. Sagedamini esilekerkivad kliimatsoonide kategooriad (zone või hardiness zone), mida seemnesaitidel kohata võib, on Ameerika Ühendriikidest pärit numbriline tsoonijaotus ja Inglismaal käibel olev RHS (Royal Horticultural Society) tsoonijaotus.
Ameerika Ühendriikide numbriline tsoonijaotus
Soetades seemneid välismaalt, eriti Ameerika Ühendriikidest, tasub tähelepanu pöörata ka kliimatsoonidele (ingl zone), mille võttis kasutusele Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA – US Department of Agriculture) ning mis on tänaseks leidnud laialdast kasutamist aednike seas üle kogu maailma. Selle jaotuse kohaselt on kogu maailm jaotatud kaheteistkümneks aiandus- ja kliimatsooniks. Põhja-Euroopa jääb tsoonidesse 3–8. Enamik Eestist paikneb viiendas tsoonis, Lääne-Eesti, saared ja Tallinn aga kuuendas. Viienda tsooni taim elab avamaal üle kuni –29º külma. Seega, kui seemnete kirjelduses leidub märge Z3–9, siis võib olla kindel, et taim peaks Eesti kasvutingimustes hästi hakkama saama.
Inglismaa tsoonijaotus
Inglise allikatest tellides leiate sellise jaotuse: H (fully hardy – külmakindel), FH (frost hardy – öökülmakindel), HH (half-hardy – külmaõrn) ja FT (frost-tender – soojalembene).
Muidugi tasub teadmiseks võtta, et Inglise kataloogis tähisega HP (hardy perennial) märgistatud taime korral on tegemist Inglismaa mõistes külmakindla püsikuga, mis Eesti oludes võib käituda hoopis üheaastase taimena, nagu näiteks õhuline lilla argentiina raudürt (Verbena bonariensis), mis USDA tsoonikirjelduse kohaselt on aga 7–10 tsooni taim ega pruugi meie külma talve üle elada.
Alati tuleb silmas pidada ka seda, et iga aed on erinev. Väga palju oleneb krundi paiknemisest, valguse ja varju astmest, valitsevast tuulest ning ka aiarajatistest. Näiteks inglaste kivimüüridega piiratud köögiviljaaiad tekitavad palju soojema keskkonna tänu tuult blokeerivatele ja soojust salvestavatele kivimüüridele. Tean ka ühte säärast aeda Meriväljal, kuhu tänu kivimüüridele ja päikeselisele lõunapoolsele asetusele on tekitatud lausa seitsmenda tsooni mikrokliima. Paljud aednikud soovivad oma taimevalikut laiendada ning otsivad võimalusi oma aeda samalaadsete võtetega soojemaks muuta – seda tegevust kutsutakse vahel ka tabavalt „tsooninügimiseks” (zone pushing). Olen isegi tsooninügimisega väikest viisi katsetanud ning minu Nõmme aiakeses kasvab ka mitmeid seitsmenda tsooni taimi, mis edukalt kõrgpeenardes talvituvad. Seega – eksperimenteerida tasub alati, kas või juba 21. detsembril seitsmenda tsooni Lootuse Seemneid külvates.
USDA (United States Department of Agriculture) ja RHS (Royal Horticultural Society) taimede külmakindlustsoonide võrdlustabel
Seemnete vanus
Mida värskemad on seemned, seda suurem on ka nende idanemisprotsent. Kuid see ei tähenda veel, et