Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu
Читать онлайн книгу.
Vana mulk kirjutab testamenti:
„Oma naisele Marile, kes kogu elu briljantsõrmusest ja naaritsakasukast unistas, pärandan ma vana, kuid mugava kiiktooli. Las kiigub, siis on hea unistada.”
☺
„Aga miks ka mitte?” mõtles vana mulk ja pärandas kogu oma vara testamendiga iseendale.
☺
Mulk oma naisele:
„Mis imeliku ülikonna sa mulle odavmüügist tõid? Kuue seljal on mingid paelad. Kuidas ma sellega käima hakkan?”
„Sa ei hakka selles mitte käima, vaid lamama …”
☺
Vana mulk küsib oma naiselt:
„Kuule, Maali, kui ma suren, kuidas sa mind siis matad? Sa oled ju nii ihne, et see on isegi mulgi jaoks liig! Mida me ka ei osta, sinu jaoks on kõik liiga kallis! Aga mis sest rahast hoida, ega hauda ju kaasa ei võta!”
„Või mina olen ihne?!” lööb Maali käsi kokku. „Ma korraldan sulle sihukesed matused, et rikkuridki suured silmad teevad! Tellin sulle selle – mis ta’nd oligi? – Armani ülikonna, korraldan kirikus ärasaatmine ja kutsun kogu suguvõsa peietele!”
Nädal pärast seda jutuajamist teeskleb taat, et on surnud. Naine riietab ta spordipükstesse ja T-särki, paneb jalga vanad ketsid ning kaevab ihnsusest ise haua. Laseb vanamehe hauda ja ulub ise haua ääres:
„Miks sa mind ometi maha jätsid?! Mis sa nüüd küll ilma minuta peale hakkad?!”
Taat ronib hauast välja:
„Lähen jalkat mängima! Et kurat sind, ihnuskoid, võtaks!”
☺
Vana mulk laseb oma surivoodi äärde kutsuda vana sõbra:
„Sina, Jaan, kanna hoolt, et mu matused oleksid väärikad. Kõik matuselised kandku pidulikke musti riideid.”
„Hästi, Mart, ainult mul pole endalgi musta ülikonda …”
„Sa võid minu oma ära osta, mina ju matustele ei tule. Teen sulle korraliku hinnaalanduse.”
☺
Miljonäri matustel ulub nutta tagasihoidlikult riietatud mulk. Temalt küsitakse:
„Kadunuke oli vist teie lähedane sugulane?”
„Ei!” vastab mulk. „Sellepärast ma nutangi.”
☺
Viljandis maetakse kuulsat arsti. Inimesed liiguvad järjekorras tema haua äärde, et lahkunuga hüvasti jätta. Äkki trügib järjekorras ette üks mulk ja laskub haua ääres kõhuli.
„Mis sul viga on, Jaan!” sõitleb üks tuttav teda poolihääli. „Mine tagasi järjekorda!”
„Ma tahtsin veel ainult viimast korda konsultatsiooni küsida!” vabandab Jaan.
☺
Mulgi talunik istub hobuse seljas ja jälgib pilguga lennukit. Lennuk jõuab päris mulgi kohale, too ajab pea lausa kuklasse, kukub hobuse seljast maha ja saab surma.
Matustel küsib üks kauge sugulane leselt:
„Mis Jaaniga õieti juhtus?”
„Lennuõnnetus!” vastab lesk uhkelt.
☺
Mulgi lesk küsib mulgist arstilt:
„Doktor, millised olid mu mehe viimased sõnad?”
„Ta ütles: „Andke mu naisele edasi minu viimane soov: „Mari, maksa arstile vastu vaidlemata nii palju, kui ta küsib – ta oli minu vastu nii tähelepanelik ja hoolitsev.””
☺
Mulgimaa pealinna Abja kalmistul seisab uhke marmorist mälestussammas, millele on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud:
„JAAN TAMM”
Selle alla on väikeste tähtedega lisatud:
„Oma kallile naisele Marile.”
☺
Kohtuvad kaks mulki:
„Sul on kena kuub.”
„Ma tean. Seda kandis veel mu isa. Samas kuues ta ka maeti.”
Must huumor
„Emme, mis on must huumor?” küsib Juku.
„Kas näed seda kätetut meest? Mine ja palu tal plaksutada.”
„Emme! Ma olen ju pime!”
„See ongi must huumor.”
☺
Naine lamab sünnitusmaja palatis. Tuleb õde:
„Teil sündis poeg.”
„Hurraa, temast saab suur jalgpallur!” hüüab rõõmus ema.
„Ei, saa, sest tal pole jalgu.”
„Sel juhul saab temast suur pianist!”
„Ei saa, sest tal pole käsi.”
„No siis saab temast suur matemaatik!”
„Ei saa, sest tal pole pead.”
„Ah! Tooge mu poeg kohe siia!”
Õde toob palatisse kõrva.
„Pojake!” hüüab ema.
„Ärge karjuge, ta on kurt!”
☺
„Tere! Kas te tahaksite jumalast rääkida?”
„Doktor, minge metsa oma musta huumoriga!”
☺
Mees siseneb nina-kõrva-kurguarsti kabinetti, tõmbab püksiluku lahti ja lööb lauale siniseks tõmbunud peenise.
„Teil on ju hoopis androloogi juurde vaja,” ütles arst.
„Oodake, doktor, kuulake mind ära. Ma käin igal reedel sõpradega saunas ja seal võtame napsi.”
„Ma olen nina-kõrva-kurguarst, mitte narkoloog!”
„Laske ma räägin, siis saate aru, et mul on just teie juurde vaja! Pärast saunas käimist hakkame napsi võtma ja mängime sellist mängu: kõik istuvad reas laua taga ja panevad oma peenise lauale. Mängujuht hüüab „Hopp!” ja virutab ahjuroobiga lauale. Pärast „hoppi” tuleb peenis laualt kähku ära tõmmata, kes hiljaks jääb, see … Näete ise!”
„Oi-oi-oi, pahad lood! Teil on otsekohe psühhiaatrit vaja!”
„Ei, mul on vaja nimelt teid! Häda on selles, et ma ei kuule seda „hoppi!”!”
☺
Juku: „Vaata, emme, leevike! Kas sul leiba on?”
Ema: „Söö ilma leivata!”
☺