Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu
Читать онлайн книгу.
ader tagasi ja Juri asub taas vigast atra keevitama. Nüüd peab ader põllul vaid pool tundi vastu.
„Mida sa seal Venemaal keevitasid?” tunneb ühistu esimees huvi.
„Peamiselt allveelaevu, aga neist ei tulnud küll mitte ükski tagasi!” vastab keevitaja.
☺
Ajakirjanikud küsivad talunikult:
„Kuidas teil sel aastal läinud on?”
„Suurepäraselt,” vastab talunik. „Viljasaak oli hea – leivata ma ei jää. Kartulisaak õnnestus samuti. Ja siga poegis mul ka.”
„Kas te ei tahaks selle eest meie peaministrit tänada?”
„Mille eest teda tänada? Ise kündsin, ise külvasin, ise lõikasin – kus see tema töö siin on?”
„Aga te mõelge veel!” manitsevad ajakirjanikud.
„Kui nüüd järele mõelda,” kratsib talunik kukalt, „siis emist ma tõesti ise käima peale ei pannud …”
☺
„Miks teil rukis ei kasva?” küsib ajakirjanik talumehelt.
„Sellepärast, et me teda ei külva!”
„Miks te siis ei külva?”
„Sellepärast, et ta ei kasva!”
☺
Ühelt Eesti ääremaa elanikult küsitakse:
„Kuidas teil seal elu on?”
„Nagu Marsil.”
„Selles mõttes, et teieni tuleb tükk aega sõita?”
„Ei, selles mõttes, et ka meil pole mingit elu.”
☺
Küla rahvamaja diskol astub noormees neiu juurde:
„Kas tantsid?”
„Veel mitte.”
„Siis läki – aitad mul traktori porist välja tõmmata!”
☺
Kolkakülas puhkavat meest kostitatakse puskariga. Pitsikese joonud, läheb mees algul näost valgeks, siis roheliseks ja küsib siis hingeldades:
„Mitu kraadi siin on?”
„Kraadidest ei tea ma midagi,” vastab peremees, „aga ühest pudelist aitab tosinaks kakluseks ja üheks tapmiseks.”
☺
Külatänaval istuvad kaks vanamemme ja ajavad juttu. Äkki ilmub tänava teises otsas nähtavale maastur, liigub aeglaselt edasi, toetub siis kaitserauaga vastu lohakalt üleslaotud tara ja rammib seda. Ja veel kord. Ja veel. Tara puruneb ja maastur lendab tara taga olnud kuristikku.
„Kas nägid, Maali?” küsib üks memm. „Veel üks niisugune, kes usaldab autonavigaatorit!”
☺
Vastu hommikut tabab talumaja tuulispask, mis rebib pealt katuse, tõstab üles voodi, kus talunik oma naisega magab, ja paneb selle kõrvalmaakonnas maha. Naine hakkab nutma.
„Ära karda, Mari,” lohutab mees. „Me ei saanud ju viga!”
„Ma ei kardagi,” vastab naine nuuksete vahel. „Ma olen lihtsalt õnnelik, kuna see on esimene kord 35 aasta jooksul, mil me koos väljas käime.”
☺
Kolkaküla rahvamajas peetakse pidu. Nagu alati, on selgi korral naisi rohkem kui mehi. Mõne aja pärast on pooled noormehed lootusetult purjus, ülejäänud aga kaklemise pärast rahvamajast välja visatud. Neli tundi pärast peo algust on jäänud ainult üks mees, kes vaikselt nurgas istub. Naised mõõdavad teda pilkudega ja kõige julgem läheb juttu tegema:
„Tere. Te pole vist kohalik, eks?”
„Olen küll.”
„Aga miks ma teid näinud ei ole?”
„Kinni istusin.”
„Kas kaua?”
„15 aastat.”
„Mille eest?”
„Lõin oma naise maha, raiusin tükkideks ja viskasin tükid jõkke.”
Naine läheb sõbrannade juurde tagasi ja sosistab:
„Tüdrukud, täitsa lõpp – nii kena mees, ja polegi abielus!”
☺
Väike külake. Öö. Pingil istuvad noormees ja neiu ning vaatavad taevasse.
„Kas sa seda tähte näed?” näitab noormees.
„Näen!”
„See oled sina! Aga seda näed?”
„Näen!”
„See olen mina! Aga näed seal ühte tähte teise peal?”
„Näen!” surub neiu end vastu noormeest.
„Aga see olen mina mopeedi sadulas!” teatab noormees unistavalt.
☺
„Kas sulle tähti meeldib vaadata?” küsib talupoiss tüdrukult.
„Jah.”
„Siis olen mina seksi ajal alati peal.”
☺
Jaanil on lehm, Maril aga pull. Kord viib Jaan oma lehma Mari pulli juurde. Pull ronib lehmale selga, Jaan ja Mari aga vaatavad pealt. Mõne aja pärast lausub Jaan:
„Võib-olla peaks kah sihukest asja proovima?”
„Eks sa ise otsustad – sinu lehm ju!” vastab Mari.
☺
Külanoored naudivad heinalakas esimese armastuse mõnusid. Pärast pöördub neiu noormehe poole:
„Jaan, kas sa oled mind kellegagi petnud?”
„Jah, Punikuga,” vastab Jaan. „Aga see oli lihtsalt seks, ilma armastuseta.”
☺
Pisike Mari tormab tallu ja hüüab emale:
„Emme! Meie küünis on paljad inimesed!”
„Ära karda, need on mingid metsikud …”
„Naine võib metsik olla, aga teine on meie paps!”
☺
Küla. Õhtu. Tillukeses taluhütis istuvad eit ja taat.
„Kuule, eit, tuletaks õige noorust meelde?” paneb taat ette.
„Aga kuidas?”
„Nagu lehm ja pull! Lehm on ühes nurgas, pull teises. Lehm teeb: „Muu!”, pull tormab kohale ja kargab talle peale. Ja nii edasi.”
„Hea küll.”
Mõlemad võtavad positsioonid sisse.
„Kas tule kah ära kustutame?” küsib eit.