Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja. Ilmselt ainult kuubalane on võimeline kirjutama niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist. Ja Havannast. Mario Conde sarja raamatuid on tõlgitud 23 keelde ning need on korduvalt jõudnud ka tele- ja kinoekraanidele. Autor ise on öelnud, et Conde-seeria on omamoodi Kuuba elu kroonika: 1991–2018 ilmunud kaheksa raamatut annavad realistliku pildi sellest, milliseid muutusi on Kuuba läbi teinud alates 1980ndate lõpust kuni tänaseni. Raamatute peategelane esindab Padura sõnul pettunud kuubalaste põlvkonda. „Havanna tuulte“ ja ka juba varem eesti keeles ilmunud „Laitmatu mineviku“ tegevus toimub 1989. aasta Kuubas, mida iseloomustas veel suhteline sotsiaalne võrdsus – kuigi oli teistest võrdsemaid – enne Berliini müüri langemisele ja Nõukogude Liidu kokku kukkumisele järgnenud majanduskriisi. Samuti vaatab peategelane tagasi oma noorpõlvele 1960ndatel, mil valitseb äratundmist pakkuv kommunistlik retoorika. 228 lk
