Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid. Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt. Põnev romaan tõstatab küsimuse, kas on maailmaareenil jõude, kes suudavad ühiskondlikku reaalsust mitte ainult sihipäraselt muuta, vaid luua ulatuslikku, ideoloogiliselt kujundatud asendustegelikkust, täis sära ja glamuuri. Viia meid kõiki üle läve, kust võib-olla ei ole enam tagasiteed. Taska eelmine romaan “Pobeda 1946” oli nomineeritud mitmele rahvusvahelisele auhinnale ja valitud The Times Literary Supplement poolt 2018. aasta parimate raamatute hulka. Raamat on tänaseks ilmunud juba neljateistkümnes keeles.
Kuigi Tinder ja TikTok on muutunud paljudele teiseks koduks, näitab Taska, et arenguruumi on. Meid noorusest peale hullutanud iidolitest saavad surematud hologrammid (nagu ABBA!), kes asendavad lähedasi, pakuvad naudinguid, tekitavad illusioone ja tülisid, panevad isegi targale hulle mõtteid pähe ja suhtlevad seni, kuni sul on raha. Halvemal juhul veavad nad sind vaenlase teenistusse, kütavad üles, „vaktsineerivad” sind su enese teadmata, sest igal teenusel ja tehnoloogilisel uuendusel on alati mingi tagamõte. Peagi avastad hirmuga, et kõik on näiline ja keegi pole see, kelleks sa teda pead. – Kaire Uusen, EPL Romaani ilmestavad elegantsed virtuaalvisiidid filmimaailma suurimate juurde. Nii Marlene Dietrich kui ka Marilyn Monroe on kirjutatud inimlikult köitvaks. Tunnistan, et ka minul tekkis tahtmine kohtumisi virtuaalselt taasloodud Marlene Dietrichiga jätkata. Õige mitmekihiline raamatutegelane on aga mänedžer Daniel – aeg-ajalt muremõtteisse vajuv trikster, kes vahendeid valimata pingutab, et vapralt vastu pidada.Stiili poolest on raamat intrigeeriv… Nii nagu Taska proosa puhul ikka, on köitev see, kuidas autor oskab väljastpoolt sissepoole vaadata – nagu inimene, kes uurib rohukõrt sõrmede vahel, ent suudab seda näha ka osakesena suuremas ökosüsteemis. Sarnaselt naispeategelase Estriga jääb ka lugejat vaevama küsimus: kuidas edasi? – Ann Alari, Postimees Facebooki omava ettevõtte nimetamine Metaks ning Mark Zuckerbergi lubadus keskenduda virtuaalse reaalsuse arendamisele lubavad Taska uut romaani pidada prohvetlikuks. – Aimar Altosaar, Postimees Ilmar Taska romaan ei jäta ükskõikseks, läheb alateadvusse uitama, haarab lugeja endaga ja lennutab meie hulgast juba lahkunud tuntud filmitähtede ja poliitikute seltsis maailma, kus neist on saanud tehnoloogia abil surematud hologrammid, keda igaüks võib endaga suhtlema kutsuda. – Imbi Paju, ERR
