Raamat kõneleb soovist rääkida, mõista ja olla mõistetud. See õpetab kuulama mitte ainult sõnu, vaid ka nende vahele jäävat. Raamatus kirjeldatu pole mingi maagiline protsess, tegu on osaga meie igapäevasest elust – me kõik edastame informatsiooni ja kuulame, mida meile öelda tahetakse. Raamatu aforismilaadsed lood õpetavad meile uut moodi tähelepanelikkust ja kujutavad delikaatselt psühhoanalüütikut oma tööd tegemas. Lugudest saame teada, kuidas konsultatsiooni käigus saadud õppetunnid osutuvad psühhoanalüütikule sama õpetlikuks nagu patsiendilegi. Lõpuks näitavad need lood, kuidas me end aeg-ajalt kaotame, ent ka seda, kuidas on võimalik end taas leida.
