Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis –, paistab tema debüütromaan silma ka oma stiilivõtetega.
