Kes või mis on krümitor? Selliselt kõlas ainuke küsimus, mille olen kunagi Mnemoturniiri tarkadele saatnud. Tuleb tunnistada, et targad ei mõistnud vastata, küll aga valisid raske püstituse saate parimaks küsimuseks. Üks krümitor on nüüd siin. Või on neid mitu? Loodetavasti pole vastus väga kaugel. Olen viimase üheksa aasta jooksul olnud osaliseks mitmetes ühisteostes – teine kaardipakk koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega, libavikerkaar Asko ja Jürgeniga, ajaraisuromaan “Sigalahe suvi” Jüri Pinoga, jõulusalmivihik Jürgeni ja Wimbergiga, kirjandusõpik Kirsi Rannaste ja Priit Ratassepaga jne – ning avaldanud pudinaid ja vidinaid siin ja seal, aga päris oma raamatut pole ammu teinud. Teos muudkui tekkis ja tekkis omasoodu. Välja kukkus ikkagi krümitor. Krümitori hingeelu paremaks mõistmiseks lisasin sissejuhatuse, mis seisab koos varasemates raamatutes ilmunud valitud värsistustest. Mõned polegi ilmunud, on lihtsalt varasemad. Ja krümitorist välja juhatavad meid jorinad. Nii ongi. Tuld! K.M.S.
