Mehhikos on eluliselt tähtis olla inetu või vähemalt väga tavalise välimusega tüdruk. Ilusad tüdrukud röövitakse ära. Mehhikos ütlevad emad tihti, et sündis hoopiski poiss. Raamatu peategelane Ladydi Garcia Martínez elab kuuliaukudest rõugearmilises Guerreros, halbade uudiste osariigis. Ta elab külas, kuhu ükski õpetaja ei jää. Ladydi ja ta sõprade telekaharidusega emad kaevavad tütarde narkokaupmeeste eest peitmiseks põldudele auke, tüdrukute isad on läinud ära üle jõe Ühendriikidesse. See on lugu suureks saamisest, mis toimub ka siis, kui lapsepõlve ei ole eriti olnudki. Seda põhjusel, et Ladydi ja tema ema teavad liiga hästi, kuidas Mehhikos asjad käivad. Tihtipeal ületab nende kahe diagnoos maa hädadele tabavuselt, aga eelkõige vaimukuselt ja elujaatavuselt, sadade ajakirjanike, inimõiguslaste ja rahvusvaheliste ekspertide analüüsi. Jennifer Clement (1960) on USA päritolu Mehhikos elav luuletaja ja kirjanik, vastne PEN-klubi president. Tema viimane ja seni auhinnatuim romaan „Palved röövitud tüdrukute eest“ (Prayers for the Stolen, 2014) jõudis paljudesse Euroopa ja Ameerika raamatugallupitesse ning on tõlgitud juba enam kui 20 keelde. Ka kirjaniku ametivennad on kinnitanud, et raamatu rolli teadlikkuse tõstmisel ja empaatia sisselülitamisel on võimatu üle hinnata. Äärmiselt täpsed, leidlikud ja vaimukad kujundid õitsevad lugejas edasi sama värvikalt nagu raamatus tegelastele nende saatust ette kirjutavad moonipõllud ning kirja pandud read suudavad šokeerimisest enamat.
