Keily kahe jalaga maa peal olek ning tema erakordne sisemine (ja ilmselgelt ka väline) ilu võlusid mind täielikult alates esimesest kohtumisest! Me vaatame tihti uhkusega nende poole, kes alustavad oma asja tegemist, aga olles ise sama olukorda kogenud, peaksime vaatama austusega ka neid, kes on mingi asja tegemise lõpetanud. Oma ettevõtmiste või projektidega lõpu tegemine ei tähenda käega löömist ega ebaõnnestumist, vastupidi – see näitab oskust vastu võtta (raskeid!) otsuseid ja julgeda astuda samm tagasi selleks, et liikuda edasi! Kui Keily ei oleks oma eelnevate projektidega lõpparvet teinud, siis suure tõenäosusega ei oleks ta täna siin ja ei teeks asja, mis ta silmad täiega särama paneb ja põnevust pakub! Ei ole just tihti nii, et inimesele peale vaadates (või teda kuulates!) saad esimesest hetkest aru, et ta teeb nii õiget asja, aga Keily on üks neist – särav, siiras, imearmas ja peale vaadates täpselt seal, kus ta olema peab! Head kuulamist!
