Kehakeel armastuses ja flirdis. Ülli Kukumägi
Читать онлайн книгу.
kõik, kui prillid ninalt ära vajuvad. Kuid samamoodi kohendame enda prille, ehteid, käekella, särgikäiseid, vööd jne. kui tunneme end ebakindlalt. Victoria õlad on veidi ülespoole kerkinud ja kokku tõmmatud ning tema lõug alla suunatud. Selline kehahoid viitab ebakindlusele.
Päikeseprille kasutame kaitseks päikese eest, ning kasutame neid aksessuaaridena, mis lisavad meie välimusele atraktiivsust ja salapära. Kuid päikseprille kanname ka, et varjata enda silmi ja näoosa võõraste pilkude eest.
Tuntud inimesed viibivad pidevalt üldsuse tähelepanu all ning nende eraelu vastu tuntakse kõrgendatud huvi. Aja jooksul muutub selline „jälitamine“ äärmiselt kurnavaks ning tüütuks. Enamus staare sooviks enam privaatsust, ning pressi respekti eraelu suhtes. Soov „jääda tundmatuks“ on üks põhjustest, miks sageli näeme staare varjuvat kaitsvate tumedate prillide taha.
Teistsugune on olukord, kui märkate tuttavat vihmase ilmaga päikeseprille kandmas. Sel juhul võite olla enam kui kindel – tal on midagi varjata. Olgu põhjus siis siniseks löödud silmas, häbitundes või muus, mida ta ei taha näidata.
Naiste seelikute pikkus varieerub moega, muutub vanusega, on mõjutatud ühiskondlikest normidest, religioossetest tõekspidamisest ja muust.
Katsetes, mis viidi läbi erinevates ööklubides tuvastati, et naised, kellel oli ovulatsiooniperiood, kandsid lühemaid seelikuid ning paljastasid enam käsivarsi, dekolteed ning demonstreerisid ahvatlevalt enda selja- ja õlaosa. Sellist käitumist võiks sõnastada otseseks kutseks “Võta mind!“.
Teises katses paluti erinevatel meestel valida välimuselt samasuguste naisenägude vahel ning otsustada, kumb pildil olevatest naistest, tundub atraktiivsem. Kõikidel piltidel olevad naised, olid identsed kaksikutest õed. Ühel pildil olevatest õdedest oli ovulatsiooniperiood kuid teisel mitte. Kõik katses osalenud mehed, pidasid naist, kellel oli parasjagu ovulatsiooniperiood, atraktiivsemaks, omamata nimetatud faktist eelnevat informatsiooni.
Missugune oli erinevus pildil olevate naiste nägudes? Kui naistel on ovulatsiooniperiood, muutub nende nahk roosakamaks, huuled säravamaks ning silmad sädelevamaks, muutes nii naise atraktiivsemaks meeste jaoks.
Kõnealuse katse läbiviimisel „abistasid“ mehi kaks laboranti, kes olid samuti identsed kaksikutest-õed. Ühel õdedest oli ovulatsiooniperiood, teisel mitte.
Ilmnes, et meeste südamelöökide arv ja higistamine suurenes märgatavalt, kui neid juhendas õde, kellel oli ovulatsiooniperiood. Samas teise õe juuresolekul, ei ilmnenud meeste organismis mingeid märke ärevusest.
Loodus on meid loonud paljunema ja oleme me sellest teadlikud või mitte, meie organismid reageerivad.
Kokkuvõtvalt võiks lisada, et peame alati arvestama ühiskondlik-ajaloolisi tegureid, mis mõjutavad mehe-naise rolle suhetes.
Iga suhe on erinev ning ka erinevatel eluperioodidel muutuvad meie eelistused nii partneri isikuomaduste kui välimusele omistatavate kriteeriumite kohta üsna palju.
Kui pilgud kohtuvad…
90 % meid ümbritsevast maailmast võtame vastu visuaalselt. Pilkkontakti võib nimetatada „loaks“ suhelda. Meil on raske suhelda inimesega, kes hoidub meile otsa vaatamast või kelle pilk vilades ringi käib. Tavaliselt on silmside vältimine märk ebakindlusest, olgu see põhjustatud häbelikkusest, vajadusest midagi varjata, häbitundest, hirmust või muudest teguritest, mis hetkel erinevatel põhjustel meid segavad.
Omavahelises suhtluses hoiame pilkkontakti 30–70 % vestluse ajast. Tavapäraselt liigub kõneleja pilk rohkem ringi ja kuulaja jälgib kõnelejat. Kõneleja kontrollib aeg-ajalt enda pilku kuulaja silmadele fikseerides, kas kuulaja teda mõistab ja jälgib
Vesteldes liigub meie pilk peamiselt kaaslase silmade ja suu piirkondade vahel. Vaadates hetkeks vestluskaaslasele ühte silma, liigub meie pilk seejärel ellipsikujuliselt üle tema näo, silmade ja suu piirkonna vahelisel alal, seejärel taas peatudes kaaslase samal või tema teisel silmal. Tavaliselt ei peatu meie pilk pikemalt ühelgi näo osal.
Mida atraktiivsem vestluskaaslane meile tundub, seda kauem pilkkontakti hoiame ning tema silmadel peatume.
Esmakohtumisel meeldiva vastassoo esindajaga toimub alguses pilkude n-ö ristamine. Võime näha, kuidas naise pilk korduvalt siksakiliselt üle mehe vaatevälja liigub, peatumata mehe silmil. Selline edasi-tagasi liikumine tõmbab tähelepanu ja äratab mehes uudishimu. Seejärel liiguvad mehe silmad analoogse liikumistrajektooriga üle naise vaatevälja ning pilgud kohtuvad „juhuslikult“. Pilkude ristumisel saavutatud pilkkontakt saab loaks alustada suhtlemist..
Tasub teada, et pilkkontakti vältimine ei pruugi alati tähendada huvipuudust, vaid kaasneb ka häbelikkusega. Meie enesehinnang ning ka see, kui kättesaamatuna tundub meie jaoks ihaldatav objekt, mängib oma osa.
Uuringud näitavad, et ligi 50 % täiskasvanutest, sõltumata soost, on häbelikud ning võivad seetõttu võõraga silmsidet peljata. Tavaliselt kaasneb häbelikkusega üldisem liigutuste vähenemine, pea langetamine, huulde hammustamine, pilgu maha löömine või eemale suunamine koos ärevust maandavate asendustegevuste ja – liigutuste lisandumisega. Häbelikkusega võib kaasneda ka ebanormaalne higistamine ja hääletooni vaiksemaks muutumine.
Suhte algfaasis võime näha, kuidas üksteisest huvitatud inimesed, tavapärasest enam avatud silmadega, kehad kaldumas teineteise suunas, otsekui hüpnotiseeritult teineteist jälgivad.
Peab tõdema, et suhte algfaasis ei pruugi me tähelegi panna seda, millest konkreetselt vastaspool kõneleb, vaid oleme orienteeritud pigem armunud seisundi kogemisele ning vastaspoole hoomamisele.
Mida pikemalt me vastaspoolega silmsidet hoiame, seda enam teda vastastikuse meeldivuse puhul enda külge tõmbame.
Silmade suurenemine kaasneb meile meeldiva inimese lähedusega ning toimub automaatselt. Meie kesknärvisüsteem on erutatud ning see põhjustab silmalaugude lihaste ning ülemise ja alumise laukõhra iseeneseslikku liikumist, mis laiendab silmaavasid.
Koos silmade suurenemisega tõusevad automaatselt ka meie kulmud.
Meie pupillid laienevad ja silmadesse tekib sädelev pilk. Olete kuulnud ütlust „Ta paneb su silmad särama ja hinge laulma!“. Silmades väljendub enim kõigest, mida me tunneme, mõtleme, kogeme.
Pupillide laienemine, mis toimub automaatselt, kui näeme meile meeldivaid inimesi, suurendab ka meie endi veetlevust.
Uuringus, kus paluti meestel hinnata erinevatest naistest tehtud fotosid, selgus, et kõigile meestele meeldisid eranditult suurenenud pupillidega naistenäod. Just seetõttu on kasutatud pupillide suurendamiseks läbi sajandite belladonnat. Sõnad „Bella donna“ tähendavad itaalia keeles „kaunist naist“.
Huvitav on fakt, et meie pupillide laienemine, tekitab ka vastaspoole pupillide laienemise. Miks see niimoodi toimub, sellele ei osata täpselt vastata. Meie alateadvus justkui „korjaks“ üles teise inimese pupillide laienemise ning automaatselt vastame samaga. Tekib hämmastav olukord – tundes tõmmet kellegi suhtes, tekitame temas huvi enda vastu.
Erutusseisundis kasvab silmapilgutuste arv. Kui keegi meile hetkeks silma vaatab, siis kiiresti silmi pilgutab ning seejärel pilgu eemale suunab, võime olla kindlad, et meeldime talle.
Kiire silmapilgutus, mida võime kutsuda ka ripsmeväreluseks, informeerib meid erutuse tõusust.
Ripsmete „volksutamine“, mida märkame kergemalt naiste kehakeeles, on signaaliks flirdist nii naiste kui ka meeste puhul. Naiste käitumises on see lihtsamalt tuvastatav tänu kosmeetikale. Ripsmepikendused ja ripsmetušš aitavad kunstlikult tõsta silmade atraktiivsust ning väljenduslikkust.
Ärevustunne ergutab meie ajutüve retikulaarset aktiveerivat süsteemi, mida ei ole võimalik teadlikult kontrollida. See omakorda mõjutab meie keskaju, mis hakkab nägemiskeskustesse vallandama ergutavat kemikaali –