Kristiani teismeaastad. Juha Vuorinen
Читать онлайн книгу.
kuradit ta seal katusel tegi?”
„Vaatas, kuidas ma Memmut panin.”
Samas taipas Kristian, mille oli suust välja lasknud.
„Või seda, et ei, või jah, või ma lihtsalt masseerisin Memmut…”
„Masseerisid? Millega? Munniga ta prinki tiinekaperset? Räägi natuke ta persest…” hakkas Otto lõõtsutama nagu koer.
Kristianit tabas vihahoog.
„Sa, kuradi lits, ei räägi mu elu armastusest nii!”
Jälle jäi vaikseks. Kristian taipas, kelleks ta oli just isa nimetanud.
„Kas sa, kuradi naga, nimetasid mind litsiks?”
„Öööö, jah. Kogemata.”
Otto hakkas raevunult naerma.
„Kas meie memmekas on nii armunud?”
Kristian pigistas põskede õhetades rusikaid ja huuli kokku, et mitte rohkem karjuma hakata. Samas hakkas väljast kostma kiirabi hääl.
„Ma pean minema, ema tuldi ära viima.”
„Kuhu viima?” muutus Otto valvsaks.
„Haiglasse.”
„Mida ta seal haiglas teeb?”
„Ma ju alles rääkisin, et ta kukkus katuselt alla.”
„Päriselt või?”
„Jaa, jaa! Ma pean minema.”
Otto sai alles nüüd aru, mis oli juhtunud.
„Tule kohe koju mind lohutama!” ulgus Otto. „Mu eit on raskelt vigastatud!”
Kristian pani toru ära ja läks õue. Kiirabimehed uurisid maas lamavat Herttat.
„Kust teil valus on?” küsis pikem arst, samas kui teine puhastas käel olevat haava.
Hertta heitis Memmule vihase pilgu.
„Peas!” sisistas Hertta. „Peas on valus, sest see eblakas võrgutas mu väikese lapse endale seksiorjaks.”
Kristian vahtis suuri silmi maas vahutavat ema. Kiirabiarstid vaatasid vaheldumisi Herttat, Memmut ja Kristianit.
„Aga kust teil füüsiliselt valus on?”
„Jalas.”
„Kus täpsemalt?”
Hertta näitas terve käega vasakule hüppeliigesele. Arst liigutas ettevaatlikult valusat kohta. Hertta ahmis õhku, jõllitas põletavalt Memmut ja ütles:
„Kuradi lits, võiksid parem oma isa panna ja lapsed rahule jätta.”
Isegi palju näinud kiirabimehed panid maas lamava pereema mahlakat keelepruuki imeks. Kristian surus õudusega käed kõrvadele. Ta ei olnud kunagi varem kuulnud oma ema nõnda ropendamas. Memmu suu kopsatas lahti.
Kas sa lasedki sellel lehmal minust nii rääkida?” küsis Memmu Kristianilt.
Kristian oli põrgulikus plindris. Tuli valida, kas olla edasi ema lemmiklaps või asuda kaitsma oma elu tuliseimat armastust. Memmu lühikest seelikut ja prinke reisi vaadates tegi Kristian diplomaatilise valiku. Ta läks arstide juurde ja küsis ettevaatlikult:
Kas selle inimese suu ümber võiks ehk mähkida mingit sidet või teipi?”
Kelle?”
Kristian osutas oma maas silmi pööritavale emale.
Side suule?” küsis arst uuesti.
Kristian noogutas. Ema tabas raevuhoog ja ta püüdis nagu elektrilöögist üles hüpata, kuid pidi karjudes maha tagasi vajuma. Hertta vihane sõrm surkis Kristiani poole nagu sõduripüssi tääk.
Kristian, raiu endale pähe, et selle lipakaga sa enam ei sehkenda!”
Kristian surus käed kõrvadele ja hakkas karjuma:
Blaablaablaablaablaablaablaablaa… ma ei kuule midagi blaablaablaablaablaablaablaablaa… ma ei kuule mitte midagi.”
Kiirabimehed tõstsid vihase proua Pesose kanderaamile ja hakkasid oma sisisevat koormat auto poole kandma, enne kui abivajajaid juurde võiks tekkida.
Kristian jäi eemalduvale kiirabiautole järele lehvitama. Memmu vangutas uskumatult pead.
Mida ma mampsile ja papsile ütlen, kui nende võõrasemad sellised välja näevad?” pahandas Memmu segisõtkutud lillepeenart korrastada püüdes.
Kristian vaatas maasse tambitud lilli. Nelja meetri kõrguselt kukkunud seitsmekümnekilone mütakas oli õied üsna sügavale mulda surunud.
Ütle näiteks, et mina kukkusin aknast alla,” pakkus Kristian.
Sina? Ma arvan, et su ema laulab ise kogu õhtu sündmused ette,” turtsatas Memmu. Õnneks pääsen ma selle hulluse eest usasse pakku…”
Kristianil hakkas kurgus pitsitama.
S-sa tahad siis minust ja mu perest lahti saada?”
Memmu ehmatas Kristiani reaktsiooni peale.
Sorri, ma ei mõelnud sind. Aga su ema kasutas üsna raju sõnavara.”
Ema sai ilmselt peapõrutuse. Ära võta tema juttu tõsiselt. Ta ei mõelnud seda üldse nii.”
Memmu kiiresti arenev naiselik vaist ütles midagi hoopis muud: Hertta rääkis vägagi ausalt.
Memmu talutas Kristiani sisse.
Sa peaksid vist koju minema. Su isa võib üsna närvis olla.”
Küll ta hakkama saab. Ma jõuan nendega olla küll, kui sina Ameerikas oled.”
Memmu silme ette kerkis kujutluspilt Kristianist, käed ristis, istumas ja koos oma ema ja isaga teda ootamas. Pilt oli kohutav.
Ega ma sinna kohe täna ei lähe, aga sina pead nüüd koju minema. Päris tõsiselt, Kristian.”
Kristian vahtis spanjelisilmadega Memmut ega mõistnud sõnagi sellest, mida too rääkis.
Kristian,” palus Memmu.
Noh?”
Ma võin sind saatma tulla.”
Teel koju vaheldus Kristiani meeleolu iga silmapilgu järel. Ühel hetkel oli ta Memmu puudutusest armastusse lämbumas ja järgmisel lõi meele mustaks tume viha ema mõtlematu öise ringikondamise pärast. Kristian kavatses hakata isa ja ema voodipeatsis ukulelet tinistama, kui magamistoast väikegi oie või voodi naksatus peaks kostma.
Noored olid jõudnud Kristiani trepikoja ette. Memmu võttis Kristianil mõlemast käest kinni ja tõmbas ta enda ligi.
Ära hooli, jänkuke,” sosistas Memmu.
Millest?”
Ei millestki,” vastas Memmu mõistatuslikult.
Kas sinust ka mitte?” ehmatas Kristian.
Memmu taipas, et oli jälle valed sõnad valinud. Memmu ohkas raskelt. Ta teadis, kuidas see lõppeb, kui ta nüüd karm ei ole.
Kristian, sina lähed nüüd oma papsi rahustama ja mina lähen magama. Homme helistame.”
Kristian haaras Memmu oma embusse ja hakkas ta keelt imema nagu lutti. Herttoniemi kortermaja õuelt kostis valju lödinat, kuna Memmu püüdis valulikust lutsutamisest lahti rabeleda. Kristian pidas Memmu väänlemist erutuseks ja imes ta keelt aina sügavamale oma suhu. Plumps! Memmu sai end lõpuks lahti kistud ja katsus käega, kas suust tuleb verd. Memmu peas tiirlesid kõik võimalikud kvaliteetsõnad kuradi hullust faking segaseni, aga ta taltsutas end ja soovis pudistades head ööd.
Miks sa nii räägid?” imestas Kristian.
Memmu hoidis endiselt suu kinni ja püüdis võimalikult võluvalt naeratada.
Kristian jäi trepikoja klaasukse taha lehvitama ja õhusuudlusi saatma. Nägemisulatusest välja jõudnud, sosistas Memmu vaikselt:
Nädal