Korda kolm koidikul. Alessandro Baricco
Читать онлайн книгу.
asjasse puutub?
Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.
Ah soo, andke andeks.
Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.
Ma ei saa ju seda laga siia jätta…
Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?
Jah.
Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.
Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.
Küll portjee ütleb.
MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?
Minul?
Jah.
Jätsin selle nüüdsama vabaks.
Viige mind sinna, ma väga palun.
Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks.
No milles asi, kas põletasite selle maha? Küllap see on oma koha peal alles, või ei?
Nojah, aga…
Palun tehke mu heaks veel seda, juhatage mind üles, ja ma ei käi teile enam närvidele.
Ma peaksin võtme tagasi võtma.
On see teie meelest nii lubamatu tegu?
Muidugi mitte.
Siis tehkegi seda, ma väga palun.
Kui te just… See tähendab…
See on teist tõepoolest kena.
Mis siis ikka, olgu pealegi, tulge.
Mu kingad.
Jah, teie kingad.
Mitmendal korrusel tuba asub?
Teisel. Lähme liftiga.
Nii ajab närvi kõike sedasi lagasse jätta…
Visake see mõte peast.
Mul hakkas natuke parem, teate ka?
Kena. Aga teil on vaja puhata. Tulge…
Ega ma midagi maha ei unustanud?
Tulge.
Mis kuramuse lõhn siin liftis on?
Piibelehe- ja sandliõlilõhn.
Kust te teate?
Lõhnad on minu hobi.
Kas tõesti?
Jah.
Müüte kaalusid ja pärast õhtusööki lahutate lõhnadega meelt?
Enam-vähem.
Kas te valmistate neid?
Olen proovinud. See ei ole lihtne. Ma õpin teiste omi tundma.
Peaksite neid ise valmistama.
Soh, olemegi kohal.
Te olete kummaline kuju.
Väga võimalik. Siitkaudu.
Ikka võtsite võtme, eks?
Jah.
Andke andeks. Ikka arvan, et kõik teised on samasugused segaduse külvajad nagu ma ise.
Ärge muretsege.
Kaalutegija nüüd vaevalt segadust külvab, ega ju?
Ei tundu tõenäoline.
Õige jutt.
Palun astuge edasi.
Hoo, mis uhke tuba!
Tõtt-öelda on kõik toad ühesugused.
Kuidas te saate selles nii kindel olla?
Mul on sellesse hotelli juba kuusteist aastat asja. Vannituba jääb siiapoole. Ma jätan teile võtme siia, portjeele selgitan ise kõik ära. Nüüd on mul ülim aeg minna.
Kas te lahkute?
Jah, ma lahkun. Teil ei ole siin üldse mingit tuba, eks?
Kuidas, palun?
Sisse astudes ütlesite „Uhke tuba”, aga kui teil siin päriselt tuba oleks, siis teaksite ju, et see on täpselt samasugune nagu teie oma. Kõik toad on ühesugused.
Kas tegelete hobi korras ka kriminullidega?
Ei. Ma pööran pisiasjadele tähelepanu. Ma valmistan ju kaalusid. Te tulite siia hotelli, aga teil ei ole siin mingit tuba.
Kas te ei olnud mitte lahkumas?
Muidugi olin. Ma tahaksin vaid kindel olla, et…
Ma astusin sisse, kuna mulle meeldivad hotellide vestibüülid, öisel ajal. Ja siinne vestibüül on imeilus, kas panite tähele? Ei ülemäära ega ülemäära vähe. Olen siin ka varemalt käinud, sellepärast portjee vihkabki mind.
Ja kui te mind ei oleks kohanud?
Nüüd ma pean küll vannituppa minema. Leidub teil hambaharja ja hambapastat?
Nüüd ma hakkan tõepoolest hiljaks jääma…
Ma tean, laenake mulle kas või ainult hambaharja, mis see teile ikka maksab?
HAMBAHARJA?
Rahunege, kas keegi ei ole teie käest kunagi hambaharja laenanud?
Mitte keegi, kes oleks hetk tagasi oksendanud!
Ah selles on asi.
Selles jah.
Kas annate mulle hambaharja või ei?
Pärast jätke see endale, hambapasta niisamuti. Soh. Ärge tuba liiga segamini ajage, ma väga palun, magage uni täis, kui tahate, ning jätke kõik oma kohale. Mul tuleb siia hotelli tagasi tulla. Head tervist.
Vahva, pähklimaitseline hambapasta.
Pole see ühti pähklimaitseline.
Kirjas seisab „Pähkel”.
See on nimi. Maitse seisab väikses kirjas, allpool.
Ära sa märgi. Ja mida teie seal all tegite?
Kuidas, palun?
Mida te seal all tegite, sedasi üksipäini, öösel kell neli tugitoolis istudes? Kui teil nii kole kiire oli, miks te siis seal jokutasite?
Mul ei olnud kole kiire, mul on praegu kole kiire.
Heakene küll, seal te igatahes olite, mille peale te mõtlesite? Ega te ei ole vastu, kui ma teie jutu ajal hambaid pesen?
Vaevalt ma teile midagi jutustama hakkan.
Miks mitte?
Ma isegi ei tunne teid.
Ah selles on asi.
Selles jah.
Näib nii, nagu keegi poleks siin vannitoas käinud. Mis asja, kas te panete käterätid pärast kasutamist jälle täpselt murdejooni pidi kokku? Hotellis? Kuulge, personalile makstakse selle eest.
Mina ei…
Teete voodi ka üles?
Kas see ei olegi mu enda asi?
Olgu pealegi, olgu pealegi. Mõnus hambapasta. Kas see on vaarikamaitse?
Sõstramaitse ja lisaks tripsuke aniisi.
Nämm… Mõnus.
Tehakse ka aniisita, kuid see on tunduvalt kehvem.
Andestamatu.
Ma ei pannud käterätte murdejooni pidi kokku. Ma lihtsalt ei kasutanudki neid. Ma ei teinud midagi. Ma ei saanud kuidagi und. Istusin öö otsa siin toolil nõrga tule valgel. Ja kell neli läksin alla. Nüüd on mul ülim aeg minna. Kena oli teiega tuttavaks saada. Vabastage tuba enne kella kümmet, ma väga palun. Head tervist.
Mida te, tont võtaks, teete? Hei! Tulge tagasi! Ma räägin teiega, kas sedaviisi käitutaksegi teie meelest…
Ärge kisage, ajate