Vaadake 3. graafikut. See on sama mis 2. graafik, ainult et ajaperioodi on pikendatud 21 aasta võrra. Te näete selgelt, kuidas valuutat 1960-ndate aastate keskpaigas ja lõpus ohjeldamatult juurde loodi. Samuti näete, et aastail 1959–1971 lahkus riigikassa hoidlatest rohkem kui 50 % USA kullast, suundudes kaugetele maadele.

      Gold Pool suleti ja paralleelsel vabal kullaturul lasti leida oma hind. Kogu selle aja püsis keskpanga ametlik kulla hind 35 dollaril. Kuld oli paisanud dollari poksiringi piiravatesse nööridesse ja andis ühe hoobi teise järel! Kuld oli küll selle raundi võitnud, kuid matš polnud veel lõppenud.

       Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine

      1971. aastaks olid avalikkus ja vabad turud Bretton Woodsi süsteemi lämmatanud. Taas kord oli kuld oma tahtmise valitsusele peale surunud ja 15. augustil 1971. aastal oli president Nixon sunnitud kullaakna sulgema. Enam ei saanud dollarit kulla vastu konverteerida ja kõik valuutad läksid ujuvkursile. Esimest korda USA ajaloos oli kogu riigi valuutavaru fiatvaluuta. Kuna Bretton Woodsi süsteem oli sidunud kõik maailma valuutad dollari kaudu kullaga, muutusid kõik valuutad siin maamunal ühel ajal fiatvaluutadeks. See võrdus Ameerika Ühendriikidele pankroti väljakuulutamisega. Selle matši oli võitnud kuld ja nüüd oli tal vabadus määrata endale ise väärtus avatud turul.

      Sellel hetkel oli enamik riike ja keskpanku dollaristandardil ning kasutasid rahvusvaheliseks kauplemiseks kulla asemel dollareid. Bretton Woodsi süsteemi lõppemisega 1971. aastal vabastati dollar igasugustest rahalistest piirangutest, mis võimaldas USA-l trükkida nii palju „paberkulda”, nagu hing ihkas. Võim, mis on säilinud praeguseni.

      Ühelgi teisel riigil ei ole seda varjatud eelist ja tundub, et praegu peavad USA poliitikud seda oma sünnipäraseks õiguseks. See eelis võimaldab USA-l olla eelarve, kaubanduse ja muude valdkondadega seninägematult suurelt defitsiidis ning tasakaalust väljas.

      Samuti võimaldab see USA-l maksustada mitte ainult oma elanikkonda, vaid riigi jooksevkonto puudujäägi põhjustatud inflatsiooni kaudu kogu maailma elanikkonda. Valuutavaru infleerumine ei austa piire. Sellepärast devalveerib iga uus trükitud dollar kõiki teisi dollareid kõikjal maailmas.

      Jah, dollar sai küll kulla rahalistest piirangutest vabaks, aga samas sai kuld dollarist vabaks. 15. augustil 1971. aastal muutus kuld iseseisvaks ujuvkursiga rahvusvaheliseks rahaks, mida ei piiranud enam ükski riik.

       Kuldne pull

      Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist maksid 1960-ndatel Vietnami sõja ja Suure Ühiskonna rahastamiseks tekitatud võlad (rahainflatsioon) end 1970-ndatel hinnainflatsiooni näol kätte. Juhuslikult samal ajal, 15. augustil 1971. aastal, päeval, mil Nixon USA dollari kullastandardist lahti sidus, võttis ta kindlale vaba turu pooldamisele vastupidise seisukoha ning kehtestas palga- ja hinnakontrolli, külmutades hinnad ja palgad 90 päevaks. Ajalugu kordus taas – Diocletianius oli sajandite eest hakkama saanud sama rumalusega, kui Rooma majandus kokku varises. Kuid kui töötus kasvas kiiresti, venis Nixoni plaanitud 90 päeva 1000 päevaks.

      Mäletan, et õhtustes uudistes näidati protestivaid virsikukasvatajaid, kes kallasid virsikud tee äärde maha ja jätsid need sinna mädanema, sest ametlik hind, millega neil oli vilju müüa lubatud, oli virsikute omahinnast tunduvalt madalam. Mäletan Walter Cronkite’i kiretut kirjeldust, kui näidati, kuidas piimatootjad valasid tühjadele põldudele tuhandeid liitreid piima ja kanakasvatajad viskasid tuhanded elus tibud prügikonteineritesse, kuni need said ääreni täis. Järgnes puudus ning poeletid jäid tühjaks. Taas kord tõestati ilma vähimagi kahtluseta, et valitsuse juhitud turud ei toimi. Nixoni pingutusest loobuti ja rahandusminister George Shultz ütles presidendile: „Nüüd oleme vähemalt veennud kõiki teisi meie algse seisukoha õigsuses, et palga- ja hinnakontrollid ei ole lahendus.”