Kõige paremini aitab selle mudeli tööd selgitada mõne näite analüüs. Kuidas on lugu mehega, kes istub oma sõpradega baaris ja hüppab püsti, et karata ninna viiendale sisenejale, kes ukse lahti jätab? Miks just tema püsti kargab, aga mitte kumbki tema kahest sõbrast?

      Näeme mudelit uurides, et ärritaja oli kõigi kolme puhul üks ja seesama, nii et siin ei ole vahet.

      Millised on nende hinnangud ja järeldused? Mehi mõjutavad nende veendumused inimeste kohta. Kui üks neist usub, et kõik inimesed on üldiselt „isekad tõprad, kes ei hooli kellestki peale iseenda”, tõlgendab ta olukorda teisiti kui tema sõber, kes usub, et kõik inimesed on „loomu poolest head, ehkki mõnikord tuleb see headus üles leida”. Võib-olla oligi see peamine erinevus Steve’i (kes üles hüppas ja sisenejale kallale kargas) ja Beni ning Chrisi vahel (kes seda ei teinud).

      Nüüd võime liikuda edasi järgmise kasti juurde, mille pealkirjaks on „Viha”. Näeme, et juhituna oma veendumustest on Steve’i aju vihastamiseks rohkem valmis kui Beni või Chrisi oma, ja nii annabki aju Steve’ile nõu reageerida vastavalt oma tunnetele. Ka selles staadiumis tulevad mängu veendumused. Kui Steve usub, et „inimesed õpivad ainult siis midagi, kui neid korralikult läbi sõimata”, siis on võimalik, et tema aju soovitab tal käituda teisiti kui Beni ja Chrisi mõistus, sest nemad usuvad pigem seda, et „inimesed õpivad ainult siis, kui neil lasta rahulikult maha istuda ja asjad läbi mõelda”.

      Siit edasi liigume „Pidurite” juurde. Nüüdseks näeme, et Steve, kelle arvates on inimesed „isekad tõprad, kes ei hooli kellestki peale iseenda” ja et „inimesed õpivad ainult siis midagi, kui nad korralikult läbi sõimata”, kaldub seetõttu üsnagi vaenulikult reageerima. Seejuures on võimalik, et tema pidurid pehmendavad seda. Kui ta usub, et „oma viha ei näidata teiste ees”, võib see teda vaos hoida. Samamoodi, kui ta usub, et „kui kellegagi tüli norid, võid ise peksa saada”, võib see teda talitseda sel juhul, kui ukse lahti jätnud inimene oleks temast kogukam. Teiselt poolt, kui ta usub, et „kui keegi teid tahtlikult provotseerib, peate talle näitama, kes on boss”, siis ei maksa loota, et see paneks teda oma viha talitsema. Viimaks jõuame tema reaktsioonide juurde. Näeme, et siingi on oma osa veendumustel. Kui ta usub, et „teisi võib kolkida, peaasi et relvi käiku ei lasta”, on tema reaktsioon kindlasti teistsugune kui siis, kui ta usub, et „kui lähed kellegagi tüli norima, peab sul relv kaasas olema”. Seega selgub meie näitest, et Steve’i veendumused mõjutavad teda igal sammul. Ja neil veendumustel ei ole mingit seost kõnealuse olukorraga; need on veendumused, mida ta alati endas kannab. Niisiis, kui Steve tahaks põhjalikult muuta oma tundeid ja oma käitumist, peaks ta vaeva nägema oma veendumustega, muutes neid sarnaseks Beni ja Chrisi veendumustega. Kuidas seda teha, vaatame edaspidi. Mida öelda Anne’i ja tema 12aastase tütre kohta? Nagu mäletate, Anne vihastas tütre peale, sest too ei koristanud oma tuba. Anne’i naaber Elaine, kel on samuti väiksed lapsed, on pingeolukorras alati teisiti reageerinud. Võrrelgem Anne’i ja Elaine’i meie mudeli alusel. Mida teeks Elaine, kui tema tütar jätaks oma toa koristamata ja mille poolest see Anne’i reaktsioonist erineb? Vaadakem, kuidas kumbki kirjeldatud sündmust hindab ja mida järeldab. Anne’i hinnangut mõjutab veendumus, et tema tütar „teeb meelega kõik, et ema närvi ajada”. Elaine aga usub, et „lapsed ei käi meelega vanematele närvidele, vaid on loomult isekad, millest nad suuremaks saades välja kasvavad”. Anne’i arvates käitub tema 12aastane tütar väljakutsuvalt meelega, et teda ärritada; Elaine teiselt poolt, näeb oma tütre seesuguses käitumises järelemõtlematust, mis on selles vanuses lastele