Venemaal on üle 80 tuhande inimese dollarimiljonärid. On teada, et maailma üheks suurimaks linnaks miljonäride arvu poolest on Moskva. Seega tooks rong Eestisse rikkust, kui oskame tahta. Näeme vastupidist.

      Meie eurosaadik Brüsselis paljastab meelsamini Venemaa siseprobleeme, kui leiaks eestimaalastele reisisoodustusi. Üks suursaadik on kindel, et meie naaber jääb alaliselt agressiivseks riigiks. See ei pruugi tema arvates küll tähendada otsest okupatsiooni, kuid ikkagi kontrolli Eesti üle. Seega on viisavabadus järeleandmine Venemaa salaplaanidele. Poliitikutele pole oluline – ja kes saab neid kohustada riigimehelikult mõtlema –, et Venemaa riigipiiriga kokkupuutuvate maakondade elanikel paraneks viisavabaduse korral elujärg: toidukonservid, arstimid, metalltooted jm on meie kaupadest odavad, bensiin koguni 40 %. Vaba pääs Venemaale on aga eelkõige vaesema maarahva probleem ja kas peaks see huvitama meie võimuparteide esindajaid. Neile meeldivad kõik Venemaa teisitimõtlejad, olgu nad siis maksudest kõrvalehoidjad või virtuaalmaailmas sugutungi jäljendajad – peaasi, et saaksid Putinile ninanipsu teha. Me ei lembi Eesti opositsionääre, kas on see igati korrektne vastasseis? Kui tõuke- ja tõmbejõud peaksid võrdsustuma, oleksime täielikus demokraatias. Aga oleme kogenud, et demokraatia on kellegi huvides, mitte kogu rahvale. Kord oli Andresel, kord jälle Pearul oma õigus.

      Esialgu oli plaanis sõita 2 autoga, mina üksi ja kunagine kursusekaaslane oma sõbraga. Kuid Pussy Rioti pussimine ja meedikära bändiliikmete karistamisest hirmutas seltskonda: “Mine tea, mis omavoli võib meid Laadoga ja Onega järvede vahel tabada!“ Sihiks oli jõuda Solovetsi saarele. Kõhklejad teadsid, et kindlam olevat Soome kaudu 900 ja tundmatu Venemaa läbimiseks jätta vaid 300 km.

      2. Leningradi oblastis

      Julge hundi rind on rasvane! Liiatigi pole just kõhn poiss ja mitu korda oma autoga Krimmi sõitnud, asi siis poole lühem vahemaa ära katta – pealegi soodsa bensiiniga. Sõidukindlust tugevdas Ivangorodist SIM-kaardi ost. Tollipunktist 300 meetrit – 300 rubla eest, et hädaolus abi paluda, uurida, millal vaatamisväärsuseid külastada või mistahes uudistamisi. Rahavahetus: 1 euro – 40 rubla. Ette rutates võib tegu kiita: kõnekaardi raha lõppes just tagasiteel – enne Luhamaad.

      Keisririigi ajast pärit Peterburi kubermang hakkas kandma Lenini nime pärast parteijuhi surma. Oblastiks nimetati 1927.aastal ja traagilisemad sündmused seostuvad Teise maailmasõjaga. Laadoga järv pole imepärane mitte üksnes lähiajaloo, vaid ka hüdrograafia poolest. On Euroopa suurim – 5 korda enam kui Peipsi-Pihkva järv. Keskmine sügavus 50 meetrit, sügavaim koht üle 200.

      Sõja alul jõudsid Saksa väed Neeva kallastele ja osaliselt Laadogani.

      Aga kui sind nn tiblade sõjakaotused ei huvita, lase pilgul ülejärgmise pildini libiseda. Tõepoolest, võib ju mõelda: mis nüüd asja endise Leningradiga, kui praegu kelmika olemisega ilmapoiss ETV-s loeb meie lähinaabriks üksnes Pariisi. Kui tänane suund on irrutada eestlaste Venemaa huvi, siis Wehrmachti kindralite eesmärgiks oli blokeerida Leningradi linna varustamine ning jääda ootama, mil nälgivad linlased alistuvad. Neid oli linnas sõja puhkemisel üle 3 miljoni. Ja tõesti, blokaadi ajal suri külma ja nälga üle poole miljoni inimese, ent linn ei alistunud. Sissepiiratud olid ühenduses okupeerimata alaga üksnes Laadoga järve kaudu. Elu Teeks nimetatud liinil evakueeriti pool miljonit inimest ja varustasti linna toiduainete ja laskemoonaga.

      “Ühel märtsiõhtul tulid külasse sõjaväelased”, kirjeldab Eino Puhilas oma mälestusraamatus üht evakueerimise juhtu. “Külaelanikele anti käsk kahe tunni pärast maanteele minna. Kaasa soovitati võtta riideid ja majapidamisesemeid. See korraldus kehtis ainult soome päritolu inimeste kohta. Külas elavatele venelastele see korraldus ei laienenud. Öösel viidi küüditatud lähimasse raudteejaama, laaditi loomavagunitesse, kus polnud istepinke, ning sõidutati Laadoga järve äärde. Sealt edasi läks aga teekond eriti ohtlikuks. Meid laaditi autodesse ja suunati järve jääle mahamärgitud trassile. Autod sõitsid väikse kiirusega ja tuledeta. Saksa vägede lennukid pommitasid jääd, lendasid piki jäätrassi ja valasid kuulipildujatega üle kõik, mis lumisel jääl näha oli. Varsti kolonn peatati, meile anti korraldus autodest lahkuda ja minna trassist eemale. Küüditatud liikusid jäätrassist eemale, istusid jääle ning varjasid end valgete linade all, et jääda lenduritele märkamatuks. Jääle märgiti uus tee ja sõit läks edasi. Olid veel mõned peatused, mille ajal ehitati jääle sillad.”

      http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=21854495&size=l&album_id=300655

      Foto: pildid Eluteest muuseumi seintelt

      Sõja ajal kukkus järve lõunaosas – 30 km pikkusel jäätrassil – iga neljas raskeveok. Veekogusse uppus üle 1000 auto. Järve kohal tulistati alla mitusada Saksa lennukit. Laadoga veeteel sõitsid sõjalaevad ja praamid. 1942. aasta suvel paigutati järve põhja torujuhe kütuse pumpamiseks ja elektrikaabel Leningradi varustamiseks Volhovi hüdroelektijaamast. Lõuna-Laadoga ja Neeva jõe vasakut kallast kontrollis Saksa armee. Tähelepanuväärne ongi, et Wehrmachti väed vallutasid küll linna rannajooned, ent mitte sellest 600 meetri kaugusel Neeva jõe lahes asuvat Orešeki saart. 14. sajandist pärit ja Peeter Esimese poolt tugevdatud saarekindlus sai õigustatult nimeks Schlüsselburg (saka keeles schlüssel – võti). Väike garnison kaitses saart ligi 500 päeva ja fašistlikud väed ei suutnud takistada Leningradi Eluteed üle Laadoga järve.

      http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=21854617&size=l&album_id=300655

      Foto: laevad kanalis, mis viivad huvilisi kindlusesse

      Neeva jõel asuvale Orešeki saarele (koordinaadid 59°57´ N, 31°02´ E) pääseb praegu 150 rubla eest. Allavoolu Sankt-Peterburgi on 74 km. Olgu lisatud, et enne minu autoretke sõitsid siin kaasmaalased Haapsalus valminud jahtaga Runbjarn ja randusid Solovetsi saarel.

      Ülev tunne, kui näed, kuidas Venemaa areneb Eesti eeskujul ja puhtust armastab! Neevasse suubuva kolmesaja-aastase kanali kõrval sama probleem, mis meil autotrasside ääres. Pole prügikaste. Oli aga mitukümmend töökinnastes koolilast ja „Teeme ära!“ – just nii, nagu meie võimas sõnum maailmas ilma teeb. Prügikoristusega pääseks kohalikud lapsed isegi Guinnessi raamatusse, kui nad asja kogu kanali ulatuses käsile võtaksid. Koolilapsed seekord ei proovinud. Ent rekordi võimalus jääb. Nimelt ühendab 112 km pikkune kanal Neeva jõge Volhoviga ja kulgeb mööda maalilist Laadoga rannajoont. Jällegi oli siin Vene esimese imperaatori käsi mängus. Et Laadoga tormituuled ja kõrged lained uputasid järvel väikseid jõelaevu ja paate, käskis Peeter Suur rajada kanali, mis kaitseks sõidukeid ilmastiku ohtudest ja ühendaks Volga jõge Balti merega.

      http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=21861229&size=l&album_id=112659

      Foto: Schlüsselburgi linnas meenutavad viimast sõda vaid laevadelt mahavõetud õhutõrjekuulipildujad ja kahurid

      Enne ei saa edasi, kui sõidad tagasi! 5 km Neeva vasakut kallast ja siis otsetee Karjalasse. Peterburi-Murmaski trass on hiljuti peegelsiledaks seatud ja ainult naudi. Siin ja edaspidi on taktikaks sõita seni, kuni magistraalilt algav küla- või metsatee vaid ähmaselt välja paistab. Pimeduse varjus saab rahulikult autos magada ja hommikul kaasa võetud veekanistrist end värskendada. Kohvi võib termosest juba avalikumas kohas rüübata: bensiinitanklas või külapoe juures. Kuuleb uudiseid ja arvamusi! Et seltsida, jääb fotoaparaat autosse. Jõudnud Euroopa trassile E105, pole

---

Скачать книгу