Viiv pikas sõjas. Leo Kunnas
Читать онлайн книгу.
tegevuse omavaheline koordineeritus) ning meditsiiniabi, juhul kui rünnakute tagajärjel peaks haavatute hulk tsiviilisikute seas kasvama üle saja, sest iraaklased ise poleks võimelised siis enam arstiabi osutama.
Kolmanda etapi probleemiks on see, et 1-118 suurtükiväepataljoni väljavahetamine 1-323 suurtükiväepataljoni vastu tähendab võitlusüksuste vähenemist umbes ühe jalaväekompanii ekvivalendi võrra ning seda lünka pole millegagi täita.
Kokkuvõtteks: referendumiga seoses on õhus veel küllaga probleeme.
14SEPT, 18. päev
13SEPT – 8 vahejuhtumit, sealhulgas 5 rünnakut, kaotusi pole. Mõrvati al Taji qadaa aseesimees Badouri Farhaad Ali, juba teine al Taji kohaliku omavalitsuse šiiidist liige viimase kahe kuu jooksul. Kes on selle teo taga, mis eesmärgil seda tehti – need küsimused on vastuseta.
Diviisi vastutusalal leidis aset 35 rünnakut, 4 võitlejat sai haavata, ühe haavatu seisund on kriitiline ning 10. mägiküttide diviisi 1. brigaadi võitlejad võtsid kinni Liibüa päritolu sissi.
Täna panid sissid diviisi vastutusalal Bagdadi kesklinnas toime koguni 11 autopommirünnakut, millest enamik oli enesetapurünnakud. Seekord oli kasutatud lõhkematerjali hulk keskmiselt vaid 5-7 155 mm suurtükimürsku rünnaku kohta, mis seletab fakti, et koalitsioonivägede kaotused piirdusid mõnede haavatutega, kuid kõige rohkem sai kannatada Iraagi tsiviilelanikkond, nagu ikka selles sõjas. Ka Iraagi armeel ja politseil oli kaotusi.
Ühes rünnakus, kus ainult üks suurtükimürsk detoneerus, jäi Süüriast pärit enesetapja esialgu ellu. Kui demineerimismeeskond kohale saabus, selgus, et auto tagaistmel on veel mürske ning ründaja hoiab midagi käes, tõenäoliselt initsieerimisseadet. Korduvate korralduste peale tühjad käed üles tõsta ning alla anda mees ei reageerinud ning ta tuli maha lasta, et demineerimismeeskond saaks oma tööd alustada.
Vastutuse rünnakute eest on endale võtnud al-Qaida Iraagi haruorganisatsioon ning kuulutanud, et see on kättemaks Tal Afaris toimuva koalitsioonivägede operatsiooni eest, milles on üle 100 sissi surma saanud, ilma et koalitsiooniväed oleks kaotanud surnutena ühtegi sõdurit. Sissid on võimelised intensiivistama oma rünnakuid umbes korra kuus, eelmine autopommirünnakute laine toimus nimelt 17. augustil, rünnakute intensiivistumist kuu keskel oli oodata.
Brigaadi vastutusalal on olnud suhteliselt vaikne, välja arvatud Lõuna-Tajis aset leidnud tõsine vahejuhtum, mille asjaolud ei ole hetkel veel selged. Kohalikud elanikud andsid teada, et Iraagi armee vormis, oletatavalt Iraagi siseministeeriumi üksuse Volcano Brigade liikmed tapsid 17 kohalikku šiiiti tamimi hõimust, röövisid nende vara, laadisid laibad veoautodele ning kadusid.
Teise, vähem usutava versiooni järgi oli tegemist Iraagi armee vormiriietust kandvate sissidega, kuid selle vastu räägib asjaolu, et üksus oli pealtnägijate kinnitusel ühtmoodi relvastatud ja sõitis ringi uute veoautode ja mikrobussiga.
Toimepandu klassifitseerub ühemõtteliselt sõjakuritegude hulka, olenemata sellest, kes selle toime pani.
Koalitsioonivägedel või ka Iraagi armeel pole Iraagi siseministeeriumi üksuste üle piisavalt kontrolli, vähe sellest, nende tegevus pole isegi koalitsioonivägedega koordineeritud. Klassikalisel veal, mida sissivastase tegevuse organiseerimisel võib teha, peatusin eelpool. Koalitsiooniväed toetavad Iraagi seaduslikku valitsust, aga kui toetatav ei suuda oma alluvate institutsioonide tegevust juhtida ja koordineerida, on passiivne ja korrumpeerunud, ühesõnaga on liiga nõrk, on tegemist väga suure strateegilise probleemiga.
Ajaloost pole raske selle kohta näiteid leida. Lõuna-Vietnami valitsus püsis pärast USA vägede lahkumist kolm aastat, sama kaua suutis püsida Najibullahi režiim Afganistanis pärast Nõukogude Liidu vägede väljatõmbamist.
15SEPT, 19. päev
Hommikusel staabinõupidamisel selgusid mitmed eile aset leidnud sisside suurema rünnakulaine üksikasjad.
Diviisi vastutusalal toimus eilse ööpäeva jooksul 53 rünnakut, peaaegu poole rohkem kui igal augustipäeval keskmiselt. Autopomme oli kokku 14, kuid 2 neist õnnestus leida ja kahjutuks teha enne, kui sissid jõudsid need lõhata. See oli kõige suurem autopommirünnakute arv 29. aprillist alates.
Seejuures on ülimalt tähelepanuväärne, et eile ei saanud diviisi vastutusalal ühtegi koalitsioonivägede sõdurit surma, sisside kõigi ponnistuste tagajärg oli vaid 15 haavatud USA sõdurit. Iraagi julgeolekujõud kaotasid 4 meest surnute ja 7 haavatutena, kuid 147 tsiviilisikut sai surma ning paarsada haavata. Vana tõde, et sissisõjas kannatab kõige rohkem tsiviilelanikkond, kuid Iraagis mitte valitsusvägede, vaid sisside endi käe läbi.
Brigaadi vastutusalal oli 5 vahejuhtumit, sealhulgas 4 rünnakut, kaotusi polnud. Lõuna-Tajis toimunud tsiviilisikute tapmise kohta pole täiendavat informatsiooni vahepeal laekunud. Iraagi siseministeerium on eitanud igasugust osalust juhtumis. Mida neist olekski oodata? Mida on siin maal üldse kelleltki oodata, võib retooriliselt küsida.
Eilse päeva sündmused on leidnud meedias laialdast vastukaja, al-Qaida on saanud soovitud meediatähelepanu. Al-Qaida on välja kuulutanud ka “totaalse sõja” Iraagi šiiitide vastu.
Õhtusel staabinõupidamisel selgus, et Iraagi siseministeeriumil on meile veel üllatusi varuks. Diviisiülem kindral Webster katkestas poole pealt nõupidamise ning teatas, et peaminister Allawi käsul panevad siseministeeriumi üksused (2. Commando Brigade, Wolf Batallions, 3. ja. 4. Public Order Brigade – olen jätnud ingliskeelsed nimetused selliseks, nagu kuulsin ettekandes) täna öösel toime mitu haarangut Bagdadi eri linnaosades, näiteks Adamiyas, Sadr Citys, Khadamiyas ja mujal. Peaminister oli määranud 6 siseministri asetäitjat, alates tema asetäitjast luure alal ning lõpetades asetäitjaga administratiivalal, kõik puha kindralmajorid ja – leitnandid, vastutavaks haarangute läbiviimise eest eri linnaosades. Edasi jätkus nõupidamine tavapäraselt. Lõpuks teatas kindral, et Iraagi siseministeeriumi üksused peavad jagama koalitsioonivägedega luureinformatsiooni ning koordineerima oma tegevust koalitsioonivägede vastutavate ülematega kohtadel.
Siseministeeriumi üksused on jagunenud usupõhiselt – kõik üksused koosnevad šiiitidest, välja arvatud Volcano Brigade, mis koosneb sunniitidest.
Õnneks meie brigaadi vastutusalasse see ei puutu. Igaks juhuks andis major Menist korralduse lõunapoolsetel üksustel – 2-70 tankipataljonil ja 1-118 suurtükiväe pataljonil oma vastutusaladel ses suhtes öösel silm peal hoida.
See on mitmes mõttes väga halb. Esiteks sellepärast, et ilmselt soostus Iraagi siseministeerium koalitsioonivägedega informatsiooni jagama ning tegevust koordineerima vaid koalitsioonivägede väejuhatuse tungival nõudmisel. Teiseks, pole vähimatki garantiid, et see ka kohtadel aset leiab. Kolmandaks, siseministeeriumi administratiivkindralid pole just parim valik kohapeal operatsioonide juhtimiseks. Neljandaks, kõige järgi otsustades pole tegemist ratsionaalselt ette planeeritud ja usaldusväärsele luureinformatsioonile tugineva operatsiooniga, vaid kiirustava kättemaksuaktsiooniga eile toimunu eest või pakazuhhaliku sooviga näidata, et me kontrollime olukorda. Viiendaks, arvesse võttes siseministeeriumi üksuste väljaõppe ja moraali taset ning fakti, et nad ei ole koalitsioonivägede kontrolli all, võib oletada, et selle operatsiooniga kaasneb liigne vägivald, süütute inimeste arreteerimine ning röövimine, halvimal juhul ka hukkamine.
Eile olin taas hommikust peale 2-70 tankipataljoni vastutusalal, seekord koos neljast Hummerist koosneva patrulliga, kellel oli täita mitu ülesannet, alates humanitaarabi projektide ülevaatamisest kuni tulejuhtimiseni suurtükiväe lahinglaskmistel. Seekord olin esimeses sõidukis koos patrulliülema kapten Footega.
Meie pardakuulipilduril olid käed tööd täis stoppmärgi viibutamisega, sundimaks liiga aeglaseid peatujaid kiiremale tegutsemisele. Tõlk karjus kogu aeg autokatusele paigaldatud megafoni kaudu kurguhäälseid araabiakeelseid käsklusi, kuid ikkagi oli meie patrull sunnitud tegema kaks korda hoiatuslaske. Hoiatuslaskudest hullemaks asi õnneks ei läinud.
Kõigepealt sõitsime üle vaatama ühte külakooli, mille ehitamist olid finantseerinud Ameerika Ühendriigid. Külakool Iraagi