Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet. Gerda Kroom (koostaja)
Читать онлайн книгу.
soolase ja magusa maitsega kerged, soojad ja õlirikkad toidud ning toiduained: praetud oder, praetud riis sulatatud võiga, kanaliha, aprikoosid, rosinad, virsikud, kirsid ja pähklid.
Nõuanne nr 83
Toitumine talvel
Varatalv (detsember-jaanuar). Sel ajal on nahapoorid külma tõttu sulgunud. Kuna seedimise kuumus on tugev, tuleb korralikult toituda. Kui tarvitada toitu ebapiisaval hulgal, siis keha mandub. Eelistatud on hapu, soolase ja magusa maitsega soe, õlirikas toit: lihapuljong, lamba-liha, sulatatud või, rasvad, kondipuljong ja kange alkohol.
Hilistalv (veebruar-märts). Neil kuudel on poorid kehas suletud ning kehasse koguneb lima. Süvenevad kõik eelmiste kuude omadused, seega olgu toit sama rammus ja soe.
Sel perioodil on kahjulik nälgida, lasta aadrit ja liigselt jahtuda.
Nõuanne nr 84
Mõned toitumisreeglid
Pärast sööki peab magu olema täis: pooleldi tahket toitu, veerandi jagu vedelikku ja veerand peab jääma täitmata, et jääks ruumi seedimisele.
Pärast sööki on vaja juua piisavas koguses vedelikku, et saada toidust rahuldust. Kuid hääle käheduse, bronhiidi, üldise külmetuse ja haiguste korral, mis lokaliseeruvad kaelast kõrgemale, on kohe pärast sööki kahjulik juua.
Liha kõrvale tuleb juua veini söögi ajal või pärast seda, kui magu seedib nõrgalt toitu.
Seedimatuse ja pundunud kõhu puhul on väga kasulik juua pärast sööki keedetud kuuma vett.
Nõuanne nr 85
Kehakaalu muutused
Neile, kes soovivad kehakaalu tõsta, on kasulikud vein ja piim meega. Head on valget värvi toiduained (piim, hapukoor, riis, suhkur, valge siirup jne).
Kehakaalu langetamiseks soovitatakse tarvitada vedelikku enne sööki, pärast sööki tund aega mitte juua. Kasulik on juua sooja vett koos vähese meega.
Kui juua vedelikku söögi ajal, siis kehakaalus see ei peegeldu.
Kui süüa vähe, ei muuda see kehakaalu ega suurenda füüsilist jõudu, kuid süvendab kõiki tuulehaigusi.
Kui süüa liiga palju, suurendab see lima, tekitab seedimatust ning blokeerib tuule funktsioone, seedimissoojus (toidu seedevõime) nõrgeneb ja kolm energiat (tuul, sapp ja lima) muutuvad erksamaks.
Nõuanne nr 86
Nälgimine
Nälgimine tugevdab tervist, tõstab immuunsust, väljutab jääkaineid, puhastab verd, muudab normaalseks organismi sisefunktsioonid, tõstab vastupanuvõimet haigustele, soodustab siseelundite vastastikust abi. Kuid nälgimist ei või kasutada sugugi igaüks.
Kui inimene tunneb nõrkust või viibib haiguse ägedas faasis, siis nälgida ei tohi.
Tuleb arvestada, et nälgimiseks on kõige soodsamad teatud kuud aastas. Suvel ei tohi nälgida. Kõige parem aeg selleks on hooajavahelised kuud (märts, aprill, mai, oktoober, november), kuna sel ajal viibib inimorganism loodusega tasakaalus.
Sõltuvalt haigusest on nälgimiseks väga palju erinevaid mooduseid. Parem on valida endale sobiv moodus koos selle ala spetsialistiga.
Nõuanne nr 87
Paast
Paastuda ja nälgida on kasulik neile, kelle puhul võib täheldada lima üleküllust, keskmiselt kasulik on see sapi ülejäägi puhul ja kahjulik neile, kel on ülekaalus tuul.
Nälgimine on kasulik seedimatuse, röhitiste ja täiskõhutunde korral pärast sööki.
Nälgimist (lima tüübile) on täiesti võimalik ühitada tööga, nälgida on parem puhta keedetud veega või keedetud veega, millele on lisatud vähesel hulgal sidrunimahla liigsest limast vabanemiseks. Nälgida soovitatakse mitte üle kolme päeva.
Parim aeg nälgimiseks on kevad, mil organismis on palju talve jooksul kogunenud lima. Samuti on soodne sügise ja talve vaheline periood, kui kõik jääb looduses soiku. Talvel on kahjulik nälgida, sest siis kaovad jõud ja kehasoojus.
Kui püüda väheväärtusliku toidu arvel kaalust alla võtta või lausa kõhnuda, toob see kaasa lümfi ja lima suurenemise kehas.
Nõuanne nr 88
Regulatsioonisüsteemi kurnatuse sümptomid
Tiibeti meditsiin õpetab, et oma organismi tuleb kuulata ja mitte oodata, kuni see niivõrd nõrgaks muutub, et inimene ei suuda enam jalgel seista.
Organismi kolme regulatsioonisüsteemi kurnatuse sümptomid on järgmised:
√ tuulesüsteem: aktiivsus alaneb, inimene muu-tub sõnakehvaks ja seltsimatuks, langeb tähelepanuvõime, mälu on ebaselge, tekib ebamugavustunne ja limasüsteemi tunnused süvenevad;
√ sapisüsteem: kehasoojus väheneb, nahk muudab värvi, nägu muutub tumedamaks, inimene külmetab ja väriseb;
√ limasüsteem: peapööritus, südamepekslemine, kõigi liigeste ja ligamentide nõrkus.
Nõuanne nr 89
Regulatsioonisüsteemi ülekülluse sümptomid
Igal aastaajal võib mõnda organismi regulatsioonisüsteemi koguneda energiat. Sellele tuleb tähelepanu pöörata, et mitte lasta haigusel edasi areneda.
Tuule suurenemise sümptomid: keha «kuivab», nägu tumeneb, kõht muutub kõvaks ja pinguldub, inimest tõmbab soojuse poole, tekivad lobisemishimu, unisus ja peapööritus, jõud väheneb, ühtlasi muutuvad kõik aistingud täpseks ja selgeks.
Sapi suurenemise sümptomid: uriin, roe, silmad ja nahk muutuvad kollaseks, nälg ja janu tugevnevad, pea valutab, keha kuumeneb, tekib unetus, päevasel ajal unisus, janu ja kõhulahtisus.
Lima suurenemise sümptomid: kehasoojus langeb, toidu seedimisvõime alaneb, suus tekib palju sülge, ninas eritisi, ristluud valutavad, ilmnevad unisus, raskendatud hingamine, nahk muutub kahvatuks, inimest valdab ükskõiksus tööde ja tegevuste suhtes.
Nõuanne nr 90
Viie tuuleliigi ärevuse sümptomid
«Elu hoidja»: peapööritus, südamepekslemine, hinge tagasi tõmbamine raskendatud sissehingamisega, raske neelata toitu ja jooki, valud pea keskosas, minestushood.
«Ülesjooksja»: kogelemine või ebaselge kõne, alaneb keharamm, suu kisub viltu, mälu halveneb, tundub, nagu oleks kurgus klomp.
«Kõikjale tungiv»: südame pitsitumise tunne, mõnikord minestamine, sõnaohtrus, soov liikuda, selgelt väljendunud hirmutunne, kerge ärritus, värinad kehas, söögiisu kaotus, väljaheite- ja uriinipeetus või – pidamatus.
«Tuletaoline»: vastumeelsus toidu suhtes kuni oksendamiseni, kõhupuhitused, pidevad õhuröhitised, kergendustunne pärast sööki.
«Alla puhastav»: vahelduvad valud vaagnaluudes ja alakeha liigestes, lonkamine, väljaheite-, gaasi- ja uriinipeetus.
Nõuanne nr 91
Viie sapiliigi ärevuse sümptomid
«Seediv»: keel muutub kollaseks, tugev janu, toit ei seedi, söögiisu langeb.
«Muutuv värvus»: uriin muutub kollaseks, nõrkus, raskustunne.
«Teostuv tegevus»: keerdumise tunne südames, hingeldus, janu, ebastabiilne söögiisu, võbin ja kipitus südames.
«Teostuv nägemus»: pea valutab, silmad muutuvad kollaseks ja eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid.
«Selgitav värvus»: keha muutub kuumaks, nahk karedaks ja tumeroheliseks.
Kahe või korraga kolme süüdlase põhjustatud ärevuse korral