---

Скачать книгу

---

peremees, proua della Rebbia vader, nendega kaasa elamust ljöö kauguseni.

      “Kas näete seda metsa ja neid makjaid?” küsis ta Orsolt lahkumisel. “Mees, kes on õnnetuse põhjustanud, saaks siin kümme aastat rahus elada, ilma et sandarmid või sõdurid teda otsima tuleksid. Need metsad ulatuvad Vizzavona laaneni, ja kui omatakse sõpru Bocognanos või selle ümbruses, ei tunta millestki puudust. Teil on tore püss, see peaks kaugele võtma. Madonna vere nimel, milline kaliiber! Sellega saab metssigadest hoopis enamat tappa.”

      Orso vastas jahedalt, et see on inglise püss, mis haavlitega võtab väga kaugele. Nad embasid üksteist ja läksid oma teed.

      Meie rändurid olid juba üsna Pietranera lähedal, kui nad ühel mäekurul, millest üle pidid minema, avastasid seitse või kaheksa püssidega relvastatud meest, ühed kividel istumas, teised murul lebamas. Mõned olid püsti ja näisid vahti pidavat. Hobused sõid veidi eemal. Colomba uuris neid natuke aega pikksilmaga, mille võttis suurest nahktaskust, mida kõik korsiklased reisil kaasas kannavad.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Võid olla rahulik, su hinges veretasu kord oskab ise kätte maksta (korsika dialektis).

      2

      Mitte millegi üle imestada (lad. k.).

      3

      Mõeldud on Raffaeli maali Vatikanis. (Tõlkija.)

      4

      Peategelane Molière’i “Kodanlasest aadlimehes”. (Tõlkija.)

      5

      Kättemaks, mis saab osaks solvaja lähemale või kaugemale sugulasele. (Autori märkus.)

      6

      Marseille’ peatänav. (Tõlkija.)

      7

      Kui ma läheksin pühasse, pühasse paradiisi ja kui ma ei leiaks sealt sind, ma lahkuksin sealt. Serenaad Zicavost. (Autori märkus.)

      8

      Saan aru. (it. k.)

      9

      Sihi valget tutti! (it. k.)

      10

      Gooti stiilis käikudega ehitis Pisas, mille freskod pärinevad XIV – XV sajandist. (Tõlkija.)

      11

      Fresko Campo-Santo’s. (Tõlkija.)

      12

      Filippini, XI rmt. – Vittolo nime vihatakse Korsikal ikka veel. Tänapäeval on see reeturi sünonüüm. (Autori märkus.) Anton Pietro Filippini (1529 – ca 1600) – Korsika ajaloolane, “La Historia di Corsica” autor. (Tõlkija.)

      13

      Kui inimene on surnud, eriti aga kui ta on mõrvatud, asetatakse ta lauale, ja perekonna naised, nende puudumisel sõbrad või võhivõõrad, kel annet, improviseerivad arvuka kuulajaskonna ees värsivormis itkusid kohalikus murdes. Neid naisi nimetatakse voceratrici või, korsika häälduse järgi, buceratrici. Itku kutsutakse vocero, bucero, buceratu (idakaldal) või ballata (läänekaldal). Sõna vocero, nii nagu ka selle tuletised vocerar, voceratrice, tulenevad ladina sõnast vociferare. Mõnikord improviseerivad mitmed naised kordamööda ja sageli on just surnu naine või tütar see, kes viimse itku esitab. (Autori märkus.)

      14

      Rimbeccare tähendab itaalia keeles tagasi saatma või heitma, vastulööki andma. Korsika murdes tähendab see solvava etteheite avalikku esitamist. Rimbecco esitatakse mõrvatu pojale märgiks, et isa eest pole veel kätte makstud. See on meeldetuletus, et solvangut pole veel verega maha pestud. Genua seadus karistas rimbecco autorit karmilt. (Autori märkus.)

      15

      Rahvuslik väljend, mis tähendab schioppetto, stiletto, strada – püss, pistoda, põgenemine. (Autori märkus.)

      16

      Kangelane Schilleri draamast “Fiesco vandenõu Genuas”. (Tõlkija.)

      17

      Tegelane Molière’i “Naeruväärsetest eputistest”. (Tõlkija.)

      18

      Otsekohe asja juurde, (lad. k.)

      19

      Tegelane Rabelais’ suurteosest “Gargantua ja Pantagruel”. (Tõlkija)

      20

      Keedetud koorest juust, korsika rahvustoit. (Autori märkus.)

      21

      Parun Théodore de Neuhoff (1690 – 1756), avantürist, kuulutas end 1736. a. Korsika kuningaks, suri Inglismaal. (Tõlkija.)

      22

      Sel ajal nimetati Inglismaal lõvideks moenarre, kes millegi erilisega silma tahtsid paista. (Autori märkus.)

      23

      Peategelane Byroni “Korsaaris”. (Tõlkija.)

      24

      Signore’d on feodaalse Korsika senjööride järeltulijad. Signore’de ja caporale’de suguvõsad võistlevad, kumb on suursugusem. (Autori märkus.)

      25

      See tähendab idakaldalt. Väljend di là dei monti on väga levinud ja muudab oma sisu vastavalt sellele, kus teda tarvitatakse. – Korsikat läbib põhjast lõunasse mäeahelik. (Autori märkus.)

      26

      Filippini, II rmt. – Krahv Arrigo bel Missere suri umbes 1000. a. Räägitakse, et tema surma puhul kostis õhust hääl, mis lausus prohvetlikud sõnad: E morto il conte Arrigo bel

1

Võid olla rahulik, su hinges veretasu kord oskab ise kätte maksta (korsika dialektis).

2

Mitte millegi üle imestada (lad. k.).

3

Mõeldud on Raffaeli maali Vatikanis. (Tõlkija.)

4

Peategelane Molière’i �

---

Скачать книгу