Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?. Doreen Virtue
Читать онлайн книгу.
tulemuse saad juhul, kui vastad igale küsimusele julgelt, kohe esimese pähe turgatava mõttega.
Jah või ei:
1. Kipun liialdama üht või kaht tüüpi toiduga.
2. Kui olen juba võtnud suutäie seda kindlat tüüpi toitu (magustoit, piimatoode, küpsetis, soolane rämpstoit jne), siis väljub söömine kontrolli alt.
3. Mõnikord muretsen – sageli ilma põhjuseta –, et mulle ei jätku piisavalt süüa.
4. Mul on isu teatud marki või tüüpi toidu järele ja mõnikord ei saa ma oma isudest jagu muul viisil, kui et söön seda, mida ihaldan.
5. Olen soovitud toidu nimel olnud valmis ette võtma pikki autosõite, kulutama palju raha jms.
6. Söön üleliia ainult siis, kui mind valdab tugev emotsioon, näiteks viha või masendus.
7. Töölt saabununa torman kohe sööma.
8. Kipun igavledes alati sööma.
9. Mõnikord tunnen ootamatult kohutavat nälga.
10. Mulle ei meeldi oma tunnetest avalikult rääkida.
11. Soovin, et oleksin enesekindlam ja tugevam inimene.
12. Just siis, kui olen nii palju kaalust alla võtnud, et hakkan kuulma komplimente, kipuvad lisakilod tagasi tulema.
13. Suuremalt jaolt tahan kaalu langetada abikaasale, vanemale, armsamale või kellelegi teisele meeldimiseks.
14. Olen peaaegu kaotamas lootust lisakilodest kunagi üldse lahti saada; võib-olla olengi ülekaaluliseks loodud.
15. Ma ei tunne ennast kehakaalu pärast hästi. Kaalutõus tekitab minus läbikukkumise tunde.
16. Näib, et mul ei ole kunagi aega õigesti süüa ega sporti teha.
17. Mul on nii kiire, et mõnikord tunnen: kurnatus tapab.
18. Näib, et töötan viimasel ajal üha rohkem, kuid saavutan üha vähem.
19. Saan auru välja lasta ainult süües.
20. Kui minu jõuvarud on otsakorral, kuid mul tuleb edasi tegutseda, siis on ainsaks ergutiks toit.
21. Mu kehakaal kõigub hooajati; suvel olen ühes, talvel teises kaalus.
22. Söömine on üks vähestest naudingutest, mis mu ellu veel on jäänud.
23. Kui olen mõnikord üksildane, siis näkitsen kõike ettejuhtuvat.
24. Dieeti pidades tabab mind tavaliselt n-ö surnud punkt, kus mind enam ei huvita, kas võtan kaalust alla või mitte. Siis pöördun tagasi liigsöömise juurde.
25. Võtan sageli veel teise või kolmanda portsjoni „dieettoitu” – väherasvast või vähese kalorsusega toitu.
Tulemused:
1.–5. küsimus: kui vastasid 3 või enam korda jaatavalt, oled „söömishoogudega sööja” (Binge Eater).
6.–10. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „meeleolust sõltuv sööja” (Mood Eater).
11.–15. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „enesehinnangust sõltuv sööja” (Self-Esteem Eater).
16.–20. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „stressisööja” (Stress Eater).
21.–25. küsimus: kui vastasid jaatavalt 3 või enam korda, oled „veereva-lumepalli-efekti stiilis sööja” (Snowball Effect Eater).
Emotsionaalse söömise viis tüüpi
Kas avastasid, et kuulud rohkem kui ühte söömisstiili gruppi? Nii juhtub paljudega. Lõppude lõpuks oleme ju mitmemõõtmelised olendid, kes ei mahu ainult ühte kindlasse lahtrisse. Meis kõigis on minevikukogemuste, hetkeolukordade, pärilikkuse, emotsioonide, mõtete, uskumuste ja käitumisviiside keerukad segud. Me areneme ja muutume, sageli soovist end parandada, ning tihti tuleb meil ületada tõkkeid, mida elu meie teele seab. Kõik faktorid mõjutavad ka seda, kuidas sööd, ja see, mis kehtib sinu kohta täna, ei pruugi aasta pärast enam üldse paika pidada.
Olgugi et kindlaks on määratud 31 erinevat võimalust kategoriseerida ülaltoodud sööjatüüpe, on need ikkagi liiga lihtsustatud, et täielikult hõlmata kõiki emotsionaalse ülesöömise keerukaid aspekte. Ometi pakun mina välja 30 stiili rohkem, kui seda söömisest jutustavates raamatutes tavaliselt tehakse.
Tüüpilises dieediraamatus antakse meile ühesed vastuseid ja „üks-moodus-sobib-kõigile” stiilis ettekirjutusi. Kui dietoloogid soovitasid masenduse korral köögist lihtsalt eemale hoida, siis ajas see mind suurde segadusse. Ma ei leidnud neist raamatutest mitte ühtegi tähelepanekut emotsionaalse liigsöömise kohta ega ühtegi soovitust, kuidas lakkamatu söögiisuga toime tulla!
Kui minu raamat The Yo-Yo Syndrome Diet: Why Your Weight Goes Up and Down, and How to Keep It Down for Good (Jo-jo sündroomi menüü: miks kehakaal kõigub, ja kuidas langetada kaalu jäädavalt) 1989. aastal esimest korda välja anti, peeti seda äärmuslikuks! Pühendasin kolm neljandikku raamatust emotsionaalsele ülesöömisele ja traditsioonilised toitumissoovitused hõlmasid teosest vaid väikest osa. Tänapäeval on aga üldteada tõde, et ülesöömises ja ebatervislikes söömisharjumustes on roll emotsioonidel.
Seda kõike teades kirjeldan nüüd viit peamist söömis- ja sööjatüüpi:
Söömishoogudega sööja – tegemist on väga must-valge söömisviisiga: sa kas oled söömishoogudega sööja või mitte. Need, kes seda on, tunnevad end kirjelduse järgi kohe ära. Kirjeldus ei kõneta neid, kel söömishooge ei esine.
Söömishoo vallandavad kindlat tüüpi toidud (binge foods), mille koostises on tavaliselt rafineeritud valge jahu või suhkur – maiustused, pasta ja saiatooted. Söömishoogu kui nähtust on püütud seletada mitmesuguste teooriatega. Mõned eksperdid usuvad, et söömishoogudega sööjad muutuvad ärevaks siis, kui kõrge glükoosisisaldusega toidu söömisel nende veresuhkru tase järsult tõuseb. Ärevus omakorda tekitab nõiaringi, kus ülesöömisega proovitakse tekkinud olukorda leevendada.
Paljud söömishoogude all kannatajad leiavad, et söögiisu kontrolli all hoidmiseks ei jää neil üle muud, kui söömishoogu vallandavast toidust täielikult loobuda. Selline lähenemine on kasulik ka teraapias, sest emotsionaalsed probleemid jäävad sageli ülesöömise varju, aga kui söömist esilekutsuvat toitu pole, siis võivad emotsioonid vabalt pinnale tõusta ja neid saab hakata lahendama. Söömishoogude korral on abi siin raamatus toodud tõlgendustest ja meetoditest.
Meeleolust sõltuv sööja – inimene, keda ajendab sööma tugev emotsioon. Sageli on see inimene äärmiselt tundlik, teiste suhtes väga kaastundlik ja empaatiline. Nn „meeleolu-sööjad” tunnetavad teravalt teiste inimeste tundeid ja teavad intuitiivselt kohe, kui teisel on mure. Seda tüüpi sööja teeb sageli sellist tööd, kus ta on teiste jaoks kasulik (hariduse- ja meditsiini valdkond, nõustamine).
Meeleolust sõltuvad sööjad on teistelt inimestelt haaratud emotsioonidest nii läbi imbunud, et nende enda emotsioonid jäävad tagaplaanile või hoopis märkamata. Meeleolu-sööjatel võib tekkida tunne, et kuna taldrik on teiste inimeste muredest juba nii täis, siis ei mahu sinna enam grammigi nende enda probleeme. Ja nii nad panevadki emotsionaalse mahutavuse proovile söömisega.
Olgugi et meeleolust sõltuvad sööjad oskavad teiste eest imehästi hoolitseda, jätavad nad ennast sageli hätta ja selle mõistmine ärritab neid. Nad saavad aru, et täidavad kogu aeg teiste karikaid, kuid nende karikasse ei vala keegi. Meeleolu-sööja tajub tänamatust ja see tekitab temas põlgust. Nad maandavad masendust parimal teadaoleval moel – süües.
Meeleolust sõltuvad sööjad leiavad kasulikke meetodeid 7. peatükist, kus on juttu ekstravertidest.