10

1

Aastal 1191 pidi peaaegu ohverdatama preester Theoderic, kuna tema Eesti maal viibimise ajal toimus päikesevarjutus ning preestrit süüdistati päikese söömises. Liisku heideti härja ning preestri vahel koguni kaks korda, kuid mõlemal korral oli mehel õnne. Härjal mõistagi nii palju ei vedanud.

2

Ruteenid – venelased.

3

Keskajal oli Liivimaa jaotatud mitme jõu vahel, kes kõik püüdsid saavutada teiste suhtes ülekaalu. Need jõud olid Taani kuningriik, Riia peapiiskopkond, millele tänapäeva Eesti Vabariigi territooriumil allusid Tartu piiskopkond Ecclesia Dorpatensis ja Saare-Lääne piiskopkond Ecclesia Osiliensis, ja Mõõgavendade Ordu Fratres Militiae Christi, millest sai peagi Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal, tuntud rohkem Liivi orduna.

4

1223. aasta jaanuaris leidis aset suur maarahva vastuhakk võõrvallutajatele, mille käigus puhastati maa peaaegu täielikult vaenlastest ja vallutamata jäi üksnes Tallinn. Selle käigus olevat söödud Järva foogti Hebbi süda. Storeborgi linnus – Toompea linnus Castrum Danorum, mille taanlased eestlaste Lindanise asemele ehitasid.

5

Loos kirjeldatud ajal, alates 1340 aastast, oli Taani kuningaks Valdemar IV Christofsson Atterdag, kellele eelnes 1332. aastani valitsenud Christoffer II (oli kuningas kaks korda). Nende vahel oli peaaegu kümme aastat interregnum ehk kuningata periood. Valdemar kasvas üles Saksa keisri õukonnas.

6

Ostrogard – Novgorod.

7

Knut Porse – kuningas Erik II Magnussoni lese Ingeborg Haakonsdottiri teine mees (suri 1330). Eriku ja Ingeborgi poeg Magnus oli nii Norra kui ka Rootsi kuningas ja ema kaudu muutus kuningas Magnus VII Eriksson oma kasuisa Knuti varade nõudlejaks, millest ka huvi Eestimaa hertsogkonna vastu.

8

Brandenburgi markkrahv – Ludwig I Wittelsbachide soost, keiser Ludwig IV poeg. Brandenburgi mark asetses vastu Poola kuningriigi piiri, tungides kiiluna Poola ja Pommeri vahele. Krahvidel olid tugevad sidemed Taani kuningakojaga. Margrete abiellus Ludwigiga 1324. aastal, ja nagu näha, kestis kaasavara nõudlemine aastaid.

9

Christoffer II sai 1331. aastal sõjas lüüa ja suri järgmisel aastal. Ta pantis suurema osa oma maast ja tegi tohutuid võlgu. 40 Harju-Viru vasalli maksid seoses läänistamisega varem makstud summale lisa, ehk siis maksid ühe ja sama asja eest kaks korda.

10

Holstein – Saksa-Taani piiriala, mis käis kord ühe, kord teise kätte.

11

Universitas vasallorum – täpsemalt Universitas vasallorum in Estonia constituta – vasallide ühendus, Eestimaa rüütelkonna eelkäija. Nimetatud selles raamatus ka kuningameesteks, lihtsalt vasallideks. Kui kusagil selles raamatus pole tegu Taani kuninga vasallidega, on see ka ära toodud, näiteks Dorpati piiskopivasallide puhul. Vasallidel oli õigus kanda oma vappi, olla kohtunik, omada lääne ja mõisaid jne, kohustuseks oli eelkõige sõjateenistus oma lääniisanda heaks. Vasallide hulgas oli enamus sakslastel, kes said läänimeesteks enne maa tagasiminekut Taani võimu alla, kuid oli ka taanlasi ja eestlasi, kelle õigused olid saadud veel enne 1227. aastat, mil alad läksid toonase Mõõgavendade Ordu kätte.

12

Vasallid hõivasid linnused tõenäoliselt 1304. aastal ning hoidsid neid endi käes oma nõudmiste rõhutamiseks ja Taani kuningal puudus jõud nende korralekutsumiseks.

13

Terra Mariana – Maarjamaa.

14

Teadaolevalt olla esimene juut kolinud Tallinna aastal 1333.

15

Clemens VI – Avignoni vangipõlve 4. paavst, kes pühitseti ametisse 19. mail 1342.

16

Pikkmõõk – ka sohimõõk (langeschwert), poolteisekäemõõk, bastardmõõk – mõõk, mille pidemest sai hoida nii ühe kui ka kahe käega, mis laiendas relva kasutusvõimalusi oluliselt.

17

Bertram de Parenbecke, Helmold de Zaghe, Gerhard de Toys, Johannes de Revalia jt nimetatud stseenis osalevad vasallid olid mõningate andmete kohaselt Eesti päritolu ning mängisid peaosa mässu õhutamises. Vicecapitaneus de Parenbecke oli sel hetkel kõrgeim kuninga ametnik hertsogkonnas. Käesolevas loos on mõningate harvade eranditega hertsogkonna vasallide nimedes ladinakeelne de ja ordu või peapiiskopkonna vasallide nimedes saksakeelne von – lihtsalt selleks, et lugejal oleks lihtsam orienteeruda tegelaste meelsuses.

18

Niguliste kirik.

19

Capitaneus Conrad Preen – kuninga asehaldur hertsogkonnas, sel hetkel ordu käes vangis segastel asjaoludel, mõningatel andmetel umbes kahesaja marga suuruse võla tõttu.

20

Harrien ja Revalia – Harju ja Rävala.

21

Milites et armigeri – rüütlid ja relvakandjad. Rüütlid olid kõik, kes täitsid sõjaajal ratsateenistuskohustust. Et Eestimaal lasus see kohustus ainult vasallidel, st läänimeestel, langesid siin rüütli- ja vasalliseisus peaaegu kokku. Enne rüütliks saamist pidi vasalli (üldjuhul vanim) poeg teatud aja vältel teenima relvakandjana mõnda teist rüütlit. Täisealiseks saanud relvakandja löödi rüütliks siis, kui ta päris lääni. Vasalli läänita jäänud pojad jäid de jure elu lõpuni relvakandjateks kuid ei kaotanud oma põhimõttelist seisuslikku võrdsust vasallidega. Vasalkonnas neil suurt erinevust olevat ei tundunud, igatahes eksisteerisid paljude rüütlite nimed koos relvakandjate nimedega kõrvuti.

22

Maameister – Saksa Ordu Liivimaa haru ülem, allus otseselt kõrgmeistrile.

23

Litviinia – Leedu-Valgevene.

24

Samogiidid (saksa samogitien, ka žemaidid, žmudzid) – hõim Leedumaal, ordu üks põhilisi vaenlasi.

25

Lipkond – tavaliselt ühe lipu ümber koondatud sõjameeste hulk, mis võis olla näiteks sada kuni mitusada meest, kellest 5–10 % võisid olla rüütlid. Üldiselt on üksuse minimaalse suuruse määraks võime iseseisvalt varitsus üle elada ja sada tundub selline mõistlik suurus. Hertsogkonnal oli ilmselt üksainus suur, umbes tuhandemeheline lipkond, mida juhatas capitaneus.

26

Stiftifoogt – piiskopi valdused jagunesid diötseesiks ja stiftiks. Diötsees oli nii-öelda vaimulik valdus, stift aga ilmalik, need võisid kattuda ja ilmaliku võimu eest vastutas stiftifoogt piiskopi ees.

27

Kriegsknecht – sõjasulane.

28

Piiskop Olaus (Tallinna piiskop Olaf 1323–1351, allus Lundi peapiiskopile), oli mõnede autoriteetide arvates Rootsi-meelse partei liider, mõnede hinnangul soovis koguni taastada paavstiriiki.

29

Marquard Breyde – Taani kuninga capitaneus enne Conrad Preeni, tõenäoliselt ordumeelse partei liider, loovutas kümme aastat enne kirjeldatud sündmusi ordule Tallinna ja Narva linnused.

30

Toonases vasalkonnas oli põhimõtteliselt kaks parteid: suurem, valdavalt Saksa päritolu vasallidest koosnev huvigrupp, kes eelistasid minna Taani kuninga võimu alt ordu võimu alla; ja väiksem, pigemini Taani-Eesti juurtega vasallide kildkond, kes eelistas Rootsi

---

Скачать книгу