Meditatsioon hõivatud inimestele. Stressi vähendavad tehnikad inimestele, kellel pole mediteerimiseks aega. Osho
Читать онлайн книгу.
tähendab soovi olla koos kellegi teisega; armastus tähendab, et oled teisele inimesele keskendunud. Ja meditatsioon tähendab selle teise unustamist ja keskendumist iseendale. Need soovid ei saa tärgata koos.
Kui tahad olla koos kellegi teisega, siis see tähendab, et oled endast väsinud. Ja kui tahad olla koos iseendaga, siis see tähendab, et oled teisest inimesest väsinud. See on kaunis rütm! Olla kellegi teisega tekitab sinus sügava soovi olla üksi. Sa võid küsida armastajatelt – kõik armastajad tunnevad vahel soovi üksi olla. Aga nad kardavad üksi olla, sest arvavad, et see läheb armastuse vastu ja mida siis nende partner ütleks? Teine inimene võib solvuda. Niisiis nad teesklevad, ehkki tahavad üksi olla, tahavad oma ruumi. Nad teesklevad ja jätkavad koos olemist. See on võlts ja mõjub armastusele hävitavalt. Ja muudab su suhte võltsiks.
Kui tunned, et tahad üksi olla, siis ütle kogu austuse ja armastusega: „Minus kasvab suur soov olla üksi ja ma pean seda tegema – siin pole küsimus valikus. Palun ära solvu. Sellel pole sinuga midagi tegemist, see on lihtsalt mu enda sisemine rütm.”
Ja see aitab teisel inimesel olla sinuga ehe ja siiras. Aegapidi, kui sa tõesti inimest armastad, hakkavad need rütmid kokku langema, ja see on ime, armastuse maagia. Kui kahe inimese vahel on tõeline armastus, siis on see tulemus vältimatu. Nad hakkavad leidma, et soov olla koos ja soov olla eraldi tärkavad samal ajal. Nad on ühes rütmis: vahel saavad kokku ja on koos ja teineteisesse sulandunud, unustades end täielikult; ja seejärel teineteisest eemaldudes, liikudes, tagasi tõmbudes, eraldudes oma ruumi, saades iseendaks – saades mediteerijaks.
Meditatsiooni ja armastuse vahel pole valikut. Neid mõlemaid tuleb kogeda. Ja tärgaku sinus mis tahes, olgu selle hetke sügav igatsus milline tahes, mine selle igatsusega kaasa.
Lepi tõusude ja mõõnadega
Inimene peab elus rohkem leppima kõigi tõusude ja mõõnadega. Selles on oma rütm: vahel tunned, et oled õiges häälestuses, vahel tunned, et mitte. See on loomulik. Nagu päev ja öö, suvi ja talv. Inimene peab õppima, et vari kuulub iga asja juurde. Kui sa ei suuda varjuga leppida, muutud ilmaasjata närviliseks ja see teeb asjad palju keerulisemaks.
Kui juhtub midagi ilusat, siis võta see vastu, ole tänulik; kui ei juhtu, siis lepi ka sellega ja ole ikka tänulik, teades, et see on lihtsalt puhkeperiood. Sa oled terve päeva tööd teinud, õhtul jääd magama – ära tunne end õnnetuna seetõttu, et sa pole võimeline töötama ja raha teenima, tegema tuhandet asja ühel ja samal ajal, sest nii palju asju on ju vaja ära teha… Ära selle pärast muretse!
On inimesi, kes muretsevad. Nad kaotavad une, ja see pole kasulik. Inimene, kes ei suuda öösel magada, on hommikul kurnatud – ta on rohkem väsinud kui voodisse heites. Inimene, kes unustab päeva ja lepib sellega, et öö on puhkuseks, lõdvestudes sügavalt, suudab hommikul jälle elada uute silmade ja uue olemusega. Ta suudab uue päeva vastu võtta ja seda tervitada, ta on rõõmus, et saab jälle õhku hingata ning näha päikest ja teisi inimesi.
Pea alati meeles, et kõigel on oma puhkeperiood. Ja see ei tähenda aktiivsuse vastu olemist; puhkeperiood annab energiat ja vitaalsust.
Ära võitle oma loomusega
Psühholoog Hans Selye töötas kogu elu vaid ühe probleemi kallal – see oli stress. Ta tuli väga läbinägelikele järeldustele. Üks on see, et stress pole alati halb, seda võib kasutada ka meeldival viisil. See pole ilmtingimata negatiivne, aga kui me mõtleme, et see on alati negatiivne, siis tekitame probleeme. Stressi iseenesest võib kasutada lävepakuna, sellest võib saada loov jõud, aga meile on üldiselt õpetatud, et stress on paha. Niisiis, kui oled mis tahes stressis, hakkad sa kartma ja su hirmuga suureneb stress veelgi. See ei aita olukorrale kaasa.
Näiteks põhjustavad stressi majanduslikud probleemid. Kui tunned, et sinus on pinget, stressi, hakkad sa seda kartma. Sa räägid endale: „Ma pean lõdvestuma.” Püüd lõdvestuda ei aita, sest sa ei suuda lõdvestuda; tegelikult tekitab püüd lõdvestuda omakorda stressi. Sul on stress ja sa püüad lõdvestuda, aga ei suuda, niisiis läheb asi veel hullemaks.
Kui sul on stress, kasuta seda loova energiana. Kõigepealt lepi sellega, pole vaja vastu võidelda. Lepi sellega, kõik on hästi. See lihtsalt ütleb: „On majanduslikke probleeme, miski läheb valesti, sa võid kaotada.” Stress näitab, et keha valmistub selleks olukorraks. Kui püüad lõdvestuda, võtad valuvaigisteid või rahusteid, lähed oma kehaga vastamisi.
Keha valmistub teatud olukorraga tegelema. Naudi seda väljakutset! Isegi kui sa vahel ei saa öösel magada, pole vaja sellepärast muretseda. Kasuta stressist tõusvat energiat: kõnni edasi-tagasi, mine jooksma või pikale jalutuskäigule. Kavanda, mida tahad teha, mida mõistus tahab teha. Selle asemel et püüda magama jääda, mis pole võimalik, kasuta olukorda loominguliselt. Mõistus ütleb lihtsalt seda, et keha on valmis probleemiga võitlema: see pole aeg lõdvestumiseks. Lõdvestumine võib tulla hiljem.
Kui oled oma stressi täiesti läbi elanud, jõuad lõdvestumiseni automaatselt. Kui tahad stressis olles lõdvestuda, tekitad probleemi, sest keha ei saa keset seda lõdvestuda. See on, justkui valmistuks jooksja olümpiamängudel, oodates stardipüstoli pauku, signaali, ja siis ta tormab nagu tuul. Ta on tulvil stressi, see pole aeg lõdvestumiseks. Kui ta võtab rahustit, pole temast võidujooksul mingit kasu. Või kui ta lõdvestub ja püüab teha transtsendentaalset meditatsiooni, siis kaotab ta täielikult. Ta peab oma stressi kasutama: stress keeb, kogub energiat. Ta muutub üha elavamaks ja on tulvil potentsiaali. Nüüd peab ta istuma oma stressi otsas ja kasutama selle energiat kütusena.
Selye on andnud sedasorti stressile uue nime: ta nimetab seda eustress’iks – nagu eufooria. See on positiivne stress. Pärast seda, kui jooksja on jooksmise lõpetanud, vajub ta sügavasse unne; probleem on lahendatud. Nüüd, kui probleemi enam pole, kaob stress iseenesest.
Niisiis, proovi ka seda: kui on stressi tekitav olukord, ära ehmu, ära karda seda. Mine selle sisse, kasuta seda võitlemiseks. Inimesel on tohutult palju energiat ja mida rohkem sa seda kasutad, seda rohkem sul seda on.
Kui on stressi tekitav olukord, siis võitle – tee, mida võid, mine meeletult selle sisse. Luba seda, lepi sellega ja tervita seda. Stress on hea, see valmistab sind võitluseks ette, ja kui sa oled sellega toime tulnud, siis üllatud: tuleb lõdvestumine, mida sa ise pole loonud. Võib-olla kaks või kolm päeva ei saa sa magada ja siis ei suuda sa 48 tundi järjest üles tõusta, aga sellest pole midagi!
Meil on igasuguseid valearusaamu – näiteks see, et iga inimene peab iga päev kaheksa tundi magama. Sõltub olukorrast. On olukordi, kui pole vaja magada, näiteks kui su maja põleb. Sel ajal pole võimalik magada ja see ei tohigi võimalik olla, sest kes siis tulekahju kustutaks. Kui maja põleb, tuleb kõik teised asjad kõrvale jätta. Kui tuli on kustutatud ja kõik on maha rahunenud, võid pikaks ajaks magama jääda. Ja ongi hea.
Kõik inimesed ei vajagi ühepalju und. Mõni võib hakkama saada kahe tunniga, kolme tunniga, nelja tunniga, viie tunniga; teised vajavad kuus, kaheksa, kümme, kaksteist tundi. Inimesed on erinevad, mingeid norme pole. Ja inimesed kogevad ka stressi erinevalt.
Maailmas on kahesuguseid inimesi: võib öelda, et ühed on võidusõiduhobuse tüüpi ja teised kilpkonna tüüpi. Kui võistlushobuse tüüpi inimesel ei lubata kiiresti tegutseda, hakkab ta stressi all kannatama, sest tema peab tegutsema omas tempos. Nii et kui oled võidusõiduhobune, unusta lõdvestumine ja muud sellised asjad; need pole sinu jaoks. Need on kilpkonnade jaoks! Ole edasi võidusõiduhobune, kui see on sinu puhul loomulik, ja ära mõtle kilpkonna rõõmudele. Sinul on teistsugused rõõmud. Kui kilpkonn hakkab muutuma võidusõiduhobuseks, siis on temal sama häda!
Nii et lepi oma loomusega. Kui oled võitleja, sõjamees, siis pead niisugune olema, ja see on sinu rõõm. Pole vaja karta, mine sellesse kogu südamega. Võitle, tee kõike seda, mida sa tegelikult teha tahad. Ära karda tagajärgi ja lepi stressiga. Sa pead mõistma, mis tüüpi sa oled. Kui sa seda mõistad, siis probleemi ei teki; siis võid käia nagu joont mööda.
Vaata, kuidas see ära tasub
Kui leiad, et tõmbad endale kogu aeg häda kaela, siis