Bridget Jones: poisi järele hull. Helen Fielding
Читать онлайн книгу.
laadis endale parajasti esimest kausitäit müslit kõhtu, aga sülitas suu äkki köögilauale tühjaks. Noh, eks ma olen sellise asjaga ju harjunud, ehkki tuleb tunnistada, et mitte küll Roxsteri puhul. Aga siis sirutas ta kausi minu poole. Müsli kihas tibatillukestest putukatest, kes ulpisid ja uppusid piima sees.
„Tingud või?” küsisin õudusega.
„Ei,” nentis Roxster süngelt, „jahuussid.”
Õnnetumal kombel reageerisin nii, et hakkasin itsitama.
„On sul aimu, mis tunne on lusikatäis putukaid suhu pista?” küsis tema. „Oleksin võinud surma saada. Ja mis veel olulisem – ka nemad oleksid võinud surma saada.”
Siis aga kummutas ta müslikausi õigesse, toidujäätmete kogumise prüginõusse, ja karjatas samas: „Sipelgad!” Keldri ukse juurest ulatus toidujäätmete kogumisnõuni korrapärane sipelgaterivi. Kui ta püüdis neid eesriiet liigutades minema peletada, laperdas sealt õhku tõusta pilveke koiliblikaid.
„Uuh! Siin oleks nagu üheksa Egiptuse nuhtlust!” ütles Roxster.
Ja ehkki ta seejuures naeris ja esikus mind väga seksikalt suudles, ei öelnud ta eelseisva nädalavahetuse kohta sõnagi, ja mul on tunne, et midagi on viltu – tegu oli ikkagi solvanguga, mis puudutas tema kolme armastatuimat valdkonda: putukad, toit ja jäätmekäitlus.
Keskpäev. Aaah! Keskpäev juba käes, ja mul pole veel ühtki Mõtet kirjas.
12.05 Roxsterilt pole ikka veel ühtki sõnumit. Võib-olla peaksin ise sõnumeerima? Reeglite kohaselt peaks ilmselgelt džentelmen daamile pärast vahekorda esimesena sõnumi saatma, aga võib-olla laguneb kogu seltskondliku etiketi süsteem koost, kui putukad nuhtluseks kaela tulevad.
12.10 Nii. „Hedda Gabbler”.
12.15 Just praegu saatsin sõnumi: <Vabandust tõesti üheksa Egiptuse nuhtluse eest ja naermise eest. Lasen enne meie järgmist kokkusaamist terve maja ja kõik asukad üle suitsutada. Oled kombes?>
12.20 Nii. Suurepärane. „Hedda Gabbler”. Roxster pole vastanud.
12.30 Roxster pole ikka veel vastanud. Pole Roxsteri moodi.
Tšekkan ehk meile. Mõnikord läheb Roxster vahelduse mõttes järsku elektronpostile üle.
Sissetulnud kirjade kast on pungil täis: Ocado, ASOS, Snappy Snaps, Cotswoldi puhkemajad, vahvate Youtube’i klippide lingid, Mehhiko Viagra pakkumised, Cosmata karupeokuulutused ja lisaks lastevanematele grupiviisiliselt saadetud kirju Atticuse kaotsiläinud kingade asjus.
Saatja: Nicolette Martinez
Teema: Atticuse kingad
Atticusel oli koju tulles jalas üks Luigi king, aga teine king ei ole ka tema enda oma ega ole märgistatud. Oleksin tänulik, kui saaksin Atticuse mõlemad kingad tagasi, muuseas olid mõlemad korralikult märgistatud.
12.35 Otsustasin kirjavahetusgrupiga liituda, nii saan solidaarsust üles näidata ja mõtteid töölt kõrvale juhtida.
Saatja: Bridget Billyemme
Teema: RE: Atticuse kingad
Lihsalt selguse mõttes – kas Atticus ja Luigi tulid ujumast, kummalgi jalas üks king?
12.40 Hihii, olen valla päästnud terve laviini lustakaid vastukirju: naljad lastest, kes tulid koju püksata, ja nii edasi.
Saatja: Bridget Billyemme
Teema: Billy kõrv
Billyl oli eile õhtul jalkutrennist koju tulles peas ainult üks kõrv. Ega Billy teine kõrv juhtumisi kellegi käes ei ole? See oli VÄGA korralikult märgistatud ja ma oleksin tänulik, kui saaksin selle kiiremas korras tagasi.
12.45 Hihii.
Saatja: Nicolette Martinez
Teema: RE: Billy kõrv
Mõned lapsevanemad peavad nähtavasti naljakaks, et poiss oskab oma asjade eest vastutada ja et tema vanemad neid esemeid korralikult märgistavad. Tegelikult on eneseteenindusharjumuste kasvatamine lapse arengu seisukohalt oluline. Võib-olla nähtaks asja teise nurga alt, kui nende enda lapse kingad oleksid kaduma läinud.
12.50 Oi ei, oi ei. Solvasin klassi musterema ja küllap ajasin üldse kõikidele hirmu nahka. Saadan kõikidele korraga vabanduse.
Saatja: Bridget Billyemme
Teema: Atticuse kingad, Billy kõrv jms
Palun vabandust, Nicorette. Üritasin kirjutada ja igav oli ja tegin nalja. Pahasti kukkus välja.
12.50 Aaaah!
Saatja: Nicolette Martinez
Teema: Bridget Jones
Bridget – võimalik, et mu nime valesti kirjutamine oli alateadlik vääratus. Teadaolevalt näete aeg-ajalt vaeva suitsetamise piiramisega. Kui aga viga oli tahtlik, siis sel juhul oli see solvav ja ebaviisakas. Võib-olla peaksime arutama seda asja sotsiaalpedagoogiga.
NicoLette
Kurat! Nimetasin teda Nicorette’iks! Tead mis. Ära mässi end hullemini sisse. Jäta see asi nüüd sinnapaika ja keskendu tööle!
13.47 Naeruväärne! Ma olen TOTAALSELT blokeeritud.
13.48 Klassi kõik emad vihkavad mind täiega ja Roxster pole ikka veel vastanud.
13.52 Vajusin köögilaua äärde kössi.
13.53 Tead mis. Ei vaju pimeduse rüppe. Iga hetk jõuab kohale koristaja Grazina, ma ei või sellisena tema silma alla sattuda. Jätan putukanuhtluse asjus kirjakese ja lähen Starbucksi.
14.16 Starbucksis, ees singi ja juustuga panino. Nii.
15.16 Korraga on kohvikus karjakaupa titekärude ja uhke väljanägemisega emmesid, igaüks kaagutab valjusti oma abikaasast.
15.17 Siin on nii kärarikas. Silmaotsaski ei kannata inimesi, kes kohvikus mobiiliga räägivad – ooh, helisebki, äkki on Roxster!
15.30 Oli Jude, ilmselt koosolekul, sosistas väga vargsi: „Bridget. Alatu Richard on Isabellast totaalselt sisse võetud.”
„Kes see Isabella veel on?” küsisin tungiva sosinaga vastu.
„See tüdruk, kelle me PlentyofFishis välja mõtlesime. Alatu Richard määras talle homseks kohtingu.”
„Aga Isabellat ei ole ju olemas.”
„Täpselt. Isabella olen mina. Alatu Richard kutsus mu, see tähendab Isabella, Shadow Lounge’i, ja Isabella kavatseb ta pika ninaga jätta ega ilmu kohale.”
„Nutikas,” sosistasin, ja samas lausus Jude ülemuslikult: „Niisiis, kaks miljonit jeeni saja kahekümne viiega, ja ootame kvartalikasumi ära.” Seejärel sosinal: „Ja samal ajal tuleb kõigest paar tänavat eemale Soho Hotelli minuga – päris minuga – kohtuma see kutt, kelle peale ma sattusin vallaliste arstide kohtingusaidil DatingSingleDoctors.”
„Tore!” nentisin hämmeldunult.
„Eks ole, mis? Tsau-pean-lõpetama.”
Loodetavasti pole see DatingSingleDoctorsi kutt omakorda Alatu Richardi vaimusünnitis.
15.40 Koju jõudes leidsin eest ülivänge vanamutihaisu. Grazina oli mu korraldused täpselt täitnud, kogu toidu minema visanud, kõik ära koristanud ja puhtaks küürinud ning igale poole koitõrjekuulikesi paigutanud – põrandalaudade, seinte, uste ja mööblitükkide juurde, sisse ja taha. Naftaliinikuulikeste üles otsimine ja hävitamine võtab ilmselt terve nädalavahetuse, võimalik, et terve elu. Seda ei elaks üle ükski koi, aga kahjuks mitte ka armuke. Viimane asjaolu pole ilmselt kuigi oluline, sest IKKA VEEL EI MINGIT VASTUST.
16.15