Maalehe Viinamarjaraamat. Jaan Kivistik
Читать онлайн книгу.
(40 sorti) ja Räpina sovhoostehnikumis (14 sorti). Rapla rajoonis elav Avo Mägi levitab sorti ‘Zilga’.
• 1993 Algab tihedam suhtlemine ning sordivahetus Läti (Gvido Dobelis, Andris Dishlers) ja Minnesota (Tom Plocher) viinamarjakasvatajatega.
• 1996 Ilmub Jaan ja Uno Kivistiku raamat “Viinamarjad koduaiast”, milles käsitletakse Räpina aianduskoolis avamaal ja Harjumaal Roogoja talu kasvuhoonetes omandatud viinamarjakasvatuse kogemusi.
• 1998 Minnesota viinamarjakasvatajad Tom Plocher ja Bob Parke külastavad Euroopa-reisil Eestit. Kogutud infot kasutavad nad raamatus “Northern winework” (2001). Tom vaimustub sordist ‘Hasanski Sladki’. Põhja-Ameerikas tuntakse sorti nüüd ka nimedega ‘Varajane Sinine’ ja ‘Baltica’.
• 2000–2004 Jahukaste kahjustab avamaal kasvavaid viinapuid Lätis ja Kagu-Eestis. Hiljem on haigus taandunud.
• 2001 Algavad iga-aastased õppepäevad Räpina aianduskoolis. Õpilased teevad süstemaatilisi sordiuurimisi, mille tulemused avaldatakse perioodikas.
• 2002 Ilmub raamat “Viinamari aias ja köögis”, milles Toivo Niiberg annab nõu viinamarjade ja viinapuuvõrsete toiduks kasutamise kohta.
• 2003 Professor Kadri Karp ja doktor Marge Starast alustavad Eesti Maaülikoolis viinamarjasortide uurimist esimeste katseistandike rajamisega Kambjas, Lümandas ja Ruusmäel. 2007. aastal rajatakse katseistandik Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas sortidega ‘Zilga’, ‘Rondo’ ja ‘Hasanski Sladki’. Esimene magistritöö (Margit Miländer) kaitstakse viinapuudest 2008. aastal.
• 2003 Biokeemik Aavo Aaviksaar huvitub nn Prantsuse paradoksist ja avaldab koos teiste teadlastega uurimuse resveratrooli sisaldusest Eestis kasvanud viinapuude okstes. Janar Floren kaitses Eesti Põllumajandusülikoolis 2005. aastal sel teemal bakalaureusetöö. Hiljem jätkub siinsete viinamarjaveinide keemilise koostise uurimine professor Tõnu Püssa juhendamisel.
• 2004 Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni soovitussortimenti kantakse esmakordselt viinamarjasordid.
• 2004 Algab koostöö Soome veinimeistri Juha Karvoneniga. Juha valmistab Soomes veine Räpinas valminud viinamarjadest ja esineb õppepäevadel Räpinas.
• 10.02.2006 Avatakse Räpina aianduskooli veebileht “Viinamarjad Eestis” (http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/index.htm).
• 2006 Haapsalus toimunud koduveinkonkursil jõuab kuiv vein kohalikest viinamarjadest (meistrid August ja Ruth Huik) 10 parema sekka.
• 8.–11.11.2006 Lätis Jurmalas toimub Esimene Rahvusvaheline Põhjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents. Eestist võtab osa 10 inimest. Konverentsiks ilmub meie viinamarjakasvatust tutvustav raamat “Viinamarjad Eestis” ingliskeelsete resümeedega.
• 2007 Algavad viinamarjakasvatajate ja veinivalmistajate sügisesed kokkusaamised Eesti Maaülikooli juures. Uku Kuut organiseerib MTÜ EestiViinamari.
• 10.10.2009 Esimene suurem veinitegu (‘Rondo’) Jaak Eensalu viinamäe saagist Otepää vallas Annemäe talus. Istandiku rajamist alustati 2006. aastal.
• 9.–11.11.2009 Québecis (Kanada), Saint-Hyacinthe linnas toimub Teine Rahvusvaheline Põhjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents. Eestit esindab Harri Poom Saare-Tõrvaaugu aiandist.
• 2010 Ebajahukaste massiline kahjustus Annemäe talu istandikus. Järgmisel suvel on teateid haiguse esinemisest avamaal kogu riigist. Esmane leid Eestis 2008. aastal Räpinas.
• 2010 Räpina aianduskoolis alustatakse viinamarjakasvatuse õpetamist valikainena.
• 2010 Felix Buschmann käivitab viinamarjahuviliste foorumi http://www. V iinamari.ee/foorum/index.php.
• 28.–31.07.2011 Lätis, Sabiles toimus Skandinaavia ja Balti (Läänemeremaade) viinamarjakasvatajate konverents. Eestist osaleb 6 esindajat.
• 2011 Kauplustesse saabuvad müügile esimesed kohalikud lauaviinamarjad. Kandeikka jõuavad Lija Kaska ja OÜ Võrumari (Meelis Värnik ja Väikemetsa talu) 2009. aastal taimestatud kasvuhooned.
3. BOTAANIKATUND
3.1. Terminid ja igapäevakeel
Teatud sõnu kasutatakse botaaniliste terminitena. Oleks hea, kui väldime neid vales tähenduses. Austusest botaanikute vastu tuleks viinapuudest rääkides hoiduda sõnadest juurekael ja kobar, millel on terminitena kindlad tähendused. Võrse talveks valmistumisel on korgistumine olulisem puitumisest.
• Viinapuul tekivad varrest kergesti lisajuured. Seetõttu on teda lihtne pistikutest paljundada. Niiskes kasvuhoones tekib okstel õhujuuri, nagu näeme fotolt. Jääva asukohaga juurekaela – piiri peajuure ja varre vahel – viinapuul ei ole. See on lühikest aega ainult seemnest tärganud väikesel taimel. Hiljem areneb temalgi lisajuurestik juurekaelast kõrgemal varrel tekkinud lisajuurtest.
Foto 3. Õhujuurtega oksi emataimest eraldades saab neist uusi taimi kasvatada
• Viinapuu õisikut ja vilikonda ei või nimetada kobaraks. Botaaniline termin “kobar” tähistab lihtsa ehitusega õisikut ja vilikonda, nagu see on sõstardel (vasakpoolsel pildil). V iinapuudel on enamasti liitõisik ja – vilikond, mida botaanikud nimetavad pööriseks (parempoolsel pildil). Selleks, et viinapuu puhul vältida ebaõiget sõna kobar ja kohmakat sõna vilikond, soovitan kasutada rahvapärast sõna tari, mille leiate ka seletussõnaraamatust.
Fotod 4 ja 5 Sõstral (vasakul) on kobar, viinapuul (paremal) pööris. Mõlemat võib igapäevakeeles tarjaks nimetada. Pildil olev viinapuu ‘Marechal Joffre’ on hea veinisort
• Kui räägitakse viinapuu võrsete puitumisest, siis mõeldakse tavaliselt hoopis nende korgistumist. V õrse hakkab puituma varsti pärast kasvu algust, juba maikuus. Ainult võrselatv, mida kevadsuvel ka rohelise köögiviljana kasutatakse, on kogu suve rohtne. V õrse korgistumine algab enne lehtede varisemist ja just see omab peatähtsust tema talveks valmistumisel.Korgistumata võrse on roheline või roosa, niiske, sügisel katsudes külm. Korgistunud võrse koor on pruun, kuiv (katsudes soe) ning tihedalt oksale kinnitunud. Alates teisest suvest hakkab koore pindmine kiht okstelt ribadena eralduma. Selle järgi saab eristada vanemaid oksi viimase aasta juurdekasvudest.
Foto 6 Roheline korgistumata võrse, pruun korgistuv võrse ja kestendava koorega vanem oks
3.2. Kahe sarnase lehekujuga taime võrdlus
Vaadake kaht järgnevat pilti ja püüdke juba enne lugemist mõistatada nende taimede erinevusi.
Harilik humal ehk tapp ( Humulus lupulus )
Foto 7. Humala lehed sarnanevad viinapuu lehtedega
Sarnasused
• Lehe kuju – hõlmised kuni lõhised lihtlehed.
• Kasvulaad – vajavad tuge, toeta roomavad maapinnal.
• Iidne mitmeotstarbeline kultuurtaim põhjamaades (tapuaedades).
• Kasutatakse alkohoolsete jookide (õlle) valmistamisel lisandina.
Erinevused
• Eesti