---

Скачать книгу

---

järve ääres. Palamuselt kostsid kellalöögid. Algas pealelõunane jumalateenistus. Sest on kaua mööda.

      Kahe aasta eest oli Vanemuises igavene möll, kuhu Beek’iga kogemata sattusime.

      ✓

      Teodor on nüüd juba kirjutanud – ka kodust tuli kiri. Kõik läheb sealgi endiselt. Teodor kirjutab, et ta veel kindlasti ei tea, kas istuma jääb või mitte. Tahab kusagil teisal eksami teha,et aga 7. kl. saada. Seda nõu laitsin: nii võib ta koolist hoopis välja jääda ja siis on isegi teada, mis saab.

      ✓

      Vene väed võtsid Trapesundi71.

      ✓

      10 aprillil 1916.

      Esimesel Ülestõusmise pühal.

      Ilm päiksepaisteline ja võrdlemisi soe. Öösel olin dejour. Venelased tikuvad suudlema. Vist on see protseduur apteegi valitsejatega ees. Kl. 12 kogume kantseleisse, kus temale pühiks õnne soovima peame.

      Arbusov tuli hom[mikul] kl. 5 kantseleisse. Nad olla öösel is. Lukase juures puijutanud ja tülitsenud. Einer olla jälle ühe oma hiilgenumbritest ette kannud.

      ✓

      16 aprillil 1916.

      Ka eila oli… Ja rohkem kui kunagi enne. 24 tundi järgemööda. Kaartid ja viin, siis minu hiilgenummer. Nagu Tartus. Täna ahastus. Sinna tagasi pean ma minema kõige vähem kord, sest võlgnen. Lubasin täna, aga pole jõudu. Närvid hakkavad üles ütlema. Pean aru, kas küsida puhkeaega või mitte. Siis sõidaks Petrogrfadist] läbija kõneleks mõne sealse arstiga kõrva pärast.

      Nüüd peastis mind kõrv… jutt koivast. Kaks päeva, eila ja üleeila puudusin töölt ja ajasin kõik kõrva süüks.

      ✓

      Ema kirjutas. Neil kõik endine, Koolipoissa hakatavat koolidest võtma: nii tuleb Teodoril vist minek. Ta tahtvat lenduriks hakata. Selleks ei kõlba ta. Selleks töötab tema mõte liiga aeglaselt. „Kõik advokaadid ja nende prouad lasevad isa juures tööd teha”, nii kirjutab ema peale muu.

      ✓

      Sõjas pole mingit suuremat muudatust.

      18 apr. 1916.

      Üks üllatus järgneb teisele. Kudas viimne energia kaob. Kudas inimesest midagi järele ei jää, kui ta end natukenegi vaevaks võtab analyseerida. Kudas surma mõtted tulevad. Eila küsisin end puhkusele. Tahan … Ei tea isegi, kas tahan või ei… Tartusse. Midagi iseäralikku ei oota mind seal. Igalpool on ühesugune igavus. Ainult lõpp … võiks mind natuke rõõmustada. Siis teeks midagi. Trööstiks end tööga. Praegu – tänane hommik – oli kole. Kolmandik mu korjandusest läks ühe nädala jooksul. Nüüd tean: minus pole ühtegi aatomi kindlust. Eila õhtul mõtlesin voodis: on minus ainsamgi +. Jõudsin otsusele: Ei. Minus on ainult inetud ja alatud —72

      Täna ehk homme sõidan siiski Tartu, kas läbi Petrogradi või Pihkva. Kõige imelikum, et samased inetud ja alatud siiski elavad ja endast koguni suures arvamises on.

      6 Mail 1916.

      Tartus käidud. 4 V hommikul jõudsin tagasi. Õigus oleks olnud Tartus olles päev päeva järele siia üles märkida. See oligi mul kord meeles, aga olin ju päev päeva kõrvale paloilistään (purjoilistään)73.

      Esimesel õhtul istusime Vanemuises, Simmi toas74, Simm, Hindrey75 ja mina. Mul oli V[itebski] – st toodust 200,0. Öösel aga ajasin siiski Mag. Jürgensoni76 üles. Aga kõik asjata: isegi „nimi” ei aitanud. Sellega sai lolluste-ajajärk alguse.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Esimene päevik publitseeritakse siin teist korda. Esimene trükk oli samas sarjas: Oskar Lutsu päevik aastaist 1915-1916. / Koost. M. Kahu, toim.

      S. Olesk. – Tln., 1986 /! 1987/. – 56 lk. – (Litteraria; vihik 3)

      2

      Päevikute sisu põhjalikumat käsitlust vt. Kahu, M. Oskar Lutsu päevikud Esimese maailmasõja aastaist. – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 1, lk. 36 – 45.

      3

      Vitebsk – tolleaegne kubermangukeskus, kus O. Luts teenis I maailmasõja ajal Väliapteegis nr. 1; praegu linn Valgevene põhjaosas. Sinna oli Luts äsja koos oma apteegiga evakueerunud Vilnost.

      4

      Sellest haigestumisest kirjutab Luts oma mälestustes: „Mu parem kõrv, mis sarlakihaiguse tagajärjel oli haiglane juba lapsest saati, teeb mulle põrguvalu. Kolme päeva pärast mind viiakse hospidali, mis asub kõrgel Düüna kaldal… Algavad piinarikkad päevad ja veelgi hirmsamad ööd …” (Luts, O. Mälestusi XII: Sõjarändur. – Tartu, 1940, lk. 197).

      5

      Tartuskäik – Luts oli seal 8-päevasel puhkusel; vt. lähemalt,,Sõjarändur” (lk. 188 -196).

      6

      Õde Soremba – oma mälestustes kasutab Luts nimekuju 'Zaremba' (Luts, O. Mälestusi XIII: Pikem peatus. – Tartu, 1941, lk. 7 jj.).

      7

      Dvinsk – suur tööstuskeskus Vitebski kubermangus, umbes 230 km Vitebs-kist; praegune Daugavpils Lätis.

      8

      Arras – linn Kirde-Prantsusmaal.

      9

      „успех “ (vene k.) – edusamm.

      10

      Galiitsia – Austria-Ungarile kuul

1

Esimene päevik publitseeritakse siin teist korda. Esimene trükk oli samas sarjas: Oskar Lutsu päevik aastaist 1915-1916. / Koost. M. Kahu, toim.

S. Olesk. – Tln., 1986 /! 1987/. – 56 lk. – (Litteraria; vihik 3)

2

Päevikute sisu põhjalikumat käsitlust vt. Kahu, M. Oskar Lutsu päevikud Esimese maailmasõja aastaist. – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 1, lk. 36 – 45.

3

Vitebsk – tolleaegne kubermangukeskus, kus O. Luts teenis I maailmasõja ajal Väliapteegis nr. 1; praegu linn Valgevene põhjaosas. Sinna oli Luts äsja koos oma apteegiga evakueerunud Vilnost.

4

Sellest haigestumisest kirjutab

---

Скачать книгу