Seelikukütt. Mati Soonik
Читать онлайн книгу.
töötan pidevalt selles suunas, et ka temaga paksunahaliseks muutuda, aga seni on see kehvalt õnnestunud. Vahel tuleb õhtul meelde mõni tore seik temaga, ka ärkan öösel üles ja kordub sama.
Igal juhul sundis suhtlemine väljavalituga eneseanalüüsile ja mõttele: olen põikpea, kellega ükski tore näitsik läbi ei saa, kui samas vaimus jätkan.
Ehk vabanen Maila-lummusest ja meie teed lähevad lahku?.. Vaatan tasapisi ringi ning tänu praeguse pruudi kasvatusele on uutel pruutidel minuga hoopis parem läbi saada kui varasematel. Palju sõltub Jõgeval Maila ja ta ema pilkudest ning sellest, kuidas nad minusse suhtuvad. Kui nad on väga karmid minuga, ega ma sinna enam tüki. Vast saan löögi Maila-lummusest vabanemiseks?
Praegu on olukord selline, et piisab mõnest kallima lahkest sõnast, pilgust ja sulan õnnelikuks ja toredaks inimeseks, kes on hoopis midagi muud kui varem. Ei vägivallale, keksimisele ja poosetamisele! Roheline tuli põlegu alati, kui on vaja Mailaga arvestada ja loomulikult olen temaga ka hell.
Käisin tantsuõhtul. Hilinesin kaheksa minutit maatüdrukuga kohtamisele klubi ees. Ootasin seitse minutit, siis läksin saali, kus nägin teda tantsimas. Hiljem selgus, et see, kellega ta seal siiberdas, oli ta kavaler. Mis sa ütled?.. Lunisin maatüdrukult uut kohtamist, aga tulemusteta. Võib-olla ongi parem, et temaga tutvus edasi ei arene?.. Vaatasin teda pärast kohvikus istumist ja ta ei meeldinudki mulle nii väga.
Olen eesti filoloogia neljanda kursuse üliõpilane. Teadmised on mul keskmised ja eriti pole ma millegagi silma paistnud. Õppeedukus on mul 4,8, mis näitab, et olen koolitöös hästi vee peal püsinud. Tulevikus võin saada Tartu kirjandusmuuseumi teaduriks või kuhugi kooli õpetajaks. Tallinnas töötamise lootus on mul üpris kesine. Kehakaal on mul enam-vähem korras, kuigi võiksin mõni kilo kergem olla. Mu juuksed on veidi punakad ja päevituda pruuniks on mul peaaegu võimatu. Aega kulutan tüdrukute peale üsna palju. Leidub ka selliseid õrnema soo esindajaid, kes minuga klapivad, kuid tavaliselt ei meeldi nad mulle eriti.
Just vaatasin ennast peeglist, et silmad on mul pisikesed, ent ilmekad. Mehe kohta olen liiga tundlik ja ma ei suuda kellelegi liiga teha. Käsi ei tõuse lihtsalt loomale ega inimesele paha tegema, kuid kogemata võib seda muidugi juhtuda. Olen tobu, et nimelt nendega käitun ülbelt, kes minusse hästi suhtuvad. Olen rumal ja pealiskaudne inimene, kellel juukselakk lehvib kukla taga. Mõne aasta pärast tuleb mul paksuke vagur vanatüdruk või hea õnnetu lahutatud naine otsida. Siiski praegustest nõudmistest, mis puu dutavad mu tulevast naist, ei kavatse ma veel lähemal ajal taga neda. Kui kahju küll, et ma Tallinnas ei ela, sest Matildel on täna valve öö. Järgmise Tallinna-sõidu sobitan nii, et saan õhtul ta poole nukuteatrisse minna.
Dekanaadis avastasin, et olen edasises plaanis aspirantuuri arvatud. Suurepärane, sest see innustab mind õppetöös pingutama.
Sõitsin Jõgevale, roosid peos ja mängukukk kotis. Maila kodus andsin kolm õit nii oma väljavalitule kui ka ta emale. Kõik kulges peaaegu rahuldavalt, sest kingitust saades pruut isegi naeratas.
Jäädes kahekesi aga prahvatas ta: „Sa oled kokkulepet rikkunud, sest ei pidanud kaht nädalat vahet kokkusaamistes ja nüüd ei taha ma sind näha!”
Suutsin ta siiski ka naerule viia, kui nalja viskasin: „Ma lihtsalt ei saanud teisiti, sest mu jalad tõid mind sinu poole, kuigi neid karmilt keelasin.”
Mõtlesin: ehk jõuame õrnutsemisteni välja?
Rabasin Maila käte vahele ja üritasin teda kirglikult suudelda. Nägu pöörati kõrvale, aga seejärel rabeleti mu käte vahelt lahti ja joosti minema. Õppisin vene kirjandust ja vaatasin aknast hanesid, kes oli järgmisel hommikul plaanis tappa.
See, et Maila ei tahtnud minuga ära leppida ja minu Jõgevale tuleku üle ei rõõmustanud, viis mu rööpast välja. Kõndisin temaga maja alumise korruse tuppa, kus ta tegi diivanile mulle aseme.
„Sa polegi rõõmus, et su poole tulin,” lipsas üle mu huulte tahtmatult.
„Ei!” kostis nipsakas vastus.
Panin käe kallima tagumikule ja tõmbasin ta enda vastu.
„Kas oled hulluks läinud?” pahvatas ta, rebis enese mu käest lahti ja jooksis krabinal üles oma tuppa.
Läksin talle järele ja nägin, et ta nutab ema juures. Nüüd tormas Maila teise tuppa, kuid mitte kauaks – teleris mängis ju naljafi lm. Kõmpisin tagasi esimesele korrusele, kuhu mulle oli ase tehtud. Et uinuda, tegelesin jälle vene kirjandusega.
Magasin suhteliselt hästi, aga mõrsja ei maganud peaaegu üldse. Hommikul askeldas ta köögis, kui ma poole üheteistkümne ajal sinna loivasin. Ta oli kuidagi uimase olekuga ja kui püüdsin temaga suhelda, ei vastanud ta mulle algul ühtegi sõna. See oli vesi minu veskile, sest sellega näitas välja ta oma halba iseloomu, eelkõige ülbust. Minus tekitas ta seetõttu vastumeelsust. Hiljem polnud ta suu päris lukus ja me arutasime kujunenud olukorda, aga miks on see tekkinud, jäi täiesti kõrvale.
Maila ütles: „Mina olen samuti isiksus. Sina rõhutad pidevalt, kui tähtis sina oled. Iga teine sõna on sul oma minaga seotud. Praegu tahan veidi magada. Kokku võiksime 28. veebruaril saada. Varem pole mõtet.”
„Kui just tahad nii pikka vaheaega, olgu pealegi,” nõustusin temaga vastumeelselt.
Pärast seda, kui armas põllekandja oli uinaku teinud, nähvasin: „Sa käitud, nagu armastaksid mind!”
Tema läks sellest närvi. Küll trampis! Hiljem narritasin teda mitu korda.
Suisa ta suhu ütlesin: „Rauda tuleb taguda, kuni see on kuum, ja kirglikult armastada tuleb, kui oleme noored, sest äkki pärast tahame küll, aga ei suuda.”
Maila teatas: „Sina ei arvesta minuga üldse.”
„Arvestan, kallis,” lõikasin leebe naeratusega vastu. „Kas ma pole sinuga küllaldaselt õrnutsenud? Ainult ütle midagi ja kõigega arvestan, mis armuellu puutub!”
„Sul pole muud peas kui ainult seks!” pahvatas tulevane.
„Aga loomulikult, sest nii saavad mees ja naine üheks, mida soovib iga tark inimene,” seletasin.
Isu temakesel polnud ja ta ei söönud üldse. Virutas tooli pikali, kui teda seksijutuga õrritasin. Ta oli lausa teist nägu kui tavaliselt. Ta oleks rahulikult mu jutu peale vaid naernud ja vaevalt ta endast nii väga välja oleks läinud, kui talle ükskõik oleksin.
Vaatasin, kui pruudi ema hanedelt sulgi ära kitkus. Ta paneb suure rõhu õppimisele ja leiab, et elus tuleb kõik koolile allutada. Paistab, et ta on arusaamisel – ülikoolis õppida on väga raske.
Maila tormas majast minema, mina aga jätsin ta emaga head aega. Võtsin kaks Gorki raamatut kaasa, et neid rongis lugeda ja saada ettekääne jälle Jõgevale tulekuks. Minnes jaama suunas, sattusin teel armastatuga kokku ja saatsin teda sõbranna koduni. Endiselt oli mu väljavalitu väga ärritunud. Sõitku ta potilaadale ja las peab sõbrannat kalliks! Las vallatlevad nii tihti, kui süda lustib! Ilmselt võin pruudi oma elust maha kanda.
Ta armastab küll mind, kuid mõistus ütleb talle: Elmariga on parem mitte abielluda.
Kuivõrd ta peab oma joonest kinni, tuleb talle kriips peale tõmmata ja mul pole mõtet piinelda ega teda piinata. Viimati sain ta käest kõvasti vastu nina. Ta pole kindel, et meie lahkuminek talle kasu toob, aga ikkagi on ta kõva kui kivi.
Mina tegin kõik, et teda veelgi rohkem oma peast eemale peletada, sest läksin Liinat otsima. Maja, kus ehitusmaleva kallim elab, leidsin juhatamise peale üles, aga teda mitte. Üritasin seda mitu korda, aga tulemusteta, ja sõitsingi Tallinna-Moskva rongiga Tartu poole. Lootsin, et jõuan ülikooli saali kontserdile ja kohtan seal Merlet, aga jälle oli kontsert juba lõppenud. Ikka läksid mõtted sellele, et küll kukkus mu seksiüritus Merlega õnnetult läbi. Ikka ei mõista ma, mis siis valesti tegin, sest käega lööki ei osanud ma ette näha. Ehk oleksin siiski jõudnud oma käe nina ette tõmmata enne obadust?.. Neiu on oma saatusega leppinud, kuid mina langen rivist välja – tõesti on see mõtlema panev tõsiasi.
Tulin oma ühiselamusse, jalutasin koridoris