Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus. Jon Kabat-Zinn
Читать онлайн книгу.
peaksid kuhugi minema või midagi paremaks või teistsuguseks muutma. See on raske ettevõtmine.
Kirjutasin raamatu „Full Catastrophe Living”, mõeldes inimestele, keda nimetasime oma Massachusettsi Ülikooli Meditsiinikeskuse Stressikliinikus patsientideks. Sain selleks tõuke tähelepanuväärsetest muutustest, millest andsid teada paljud inimesed, kes olid loobunud püüdmast lahendada tõsiseid probleeme, mis olid neid kliinikusse toonud, ja intensiivselt pühendunud kaheksaks nädalaks avanemise ja kuulamise õppimisele, mis iseloomustab teadveloleku praktiseerimist.
Teejuhina pidi „Full Catastrophe Living” pakkuma piisavalt detaile, et eriliste vajaduste puhul saaks iga inimene oma suuna täpselt paika panna. See pidi kõnetama pakiliste hädadega inimesi, kellel on tõsised terviseprobleemid ja krooniline valu, samamoodi mitmesugustes stressirohketes olukordades vaevlevaid inimesi. Seetõttu pidin lisama palju teavet stressi ja haiguse, tervise ja tervenemise kohta, samuti ulatusliku mediteerimisjuhendi.
See raamat on teistsugune. See on mõeldud pakkuma kiiret ja lihtsat juurdepääsu teadveloleku meditatsioonile ja selle rakendamisele, inimestele, kelle elu võivad, aga ei pruugi määrata tõsised probleemid – stress, valu ja haigus. Eriti on see mõeldud neile, kellel on tõrge kindlaksmääratud programmide suhtes ja kellele ei meeldi, kui neile öeldakse, mida teha, kuid kellel jätkub uudishimu teadveloleku ja selle asjakohasuse vastu, et proovida kild killu haaval panna enda jaoks asjad paika üksnes mõningate vihjete ja soovituste abil.
Samal ajal on see raamat neile, kes juba tegelevad mediteerimisega ja soovivad laiendada, süvendada ja tugevdada oma pühendumist elule suurema teadlikkuse ja teravama intuitsiooniga. Kokkuvõtlikes peatükkides on tähelepanu teadveloleku vaimul, nii meie katsetustes meditatsioonipraktikas kui ka püüdlustes tuua seda igasse igapäevaelu aspekti. Iga peatükk heidab pilgu ühele tahule paljutahulisest teadveloleku „teemandist”. Peatükid järgnevad üksteisele, nii nagu kristalli aeglane pöörlemine toob esile selle erinevad tahud. Mõned tahud võivad teistega sarnaneda, aga samas on igaüks neist isesugune, ainulaadne.
Teadveloleku tundmaõppimine on mõeldud kõigile neile, kes otsivad teed selgema mõistuse ja suurema tarkuse poole. Nõutav on valmisolek vaadata sügavale praegusesse hetke, mis seal ka ei leiduks, suuremeelselt, iseenese suhtes heatahtlikult ja olles avatud sellele, mis võib olla võimalik.
Esimene osa uurib, miks on vaja alustada või süvendada isiklikku teadveloleku praktiseerimist, ja selle tausta. See esitab lugejale väljakutse hakata katsetama teadvel olemist oma elus mitut moodi. Teine osa uurib mõningaid klassikalise meditatsioonipraktika põhiaspekte. See praktika tähendab kindlaid perioode, mil me lõpetame muu tegevuse ja pühendame end teatud teadveloleku ja keskendumise arendamise meetoditele. Kolmas osa uurib teadveloleku rakendamise viise ja selle perspektiive. Kõigis kolmes osas lõpevad mõned peatükid üksikasjalike soovitustega, et tuua teadveloleku aspekte praktiliselt oma ellu. Need on leitavad lõigus, mis algab sõnaga „PROOVI”.
Esimene osa
PRAEGUSE HETKE VÕLU
Koidab vaid see päev, milleks oleme ärkvel.
Mis on teadvelolek?
Teadvelolek on iidne budistlik praktika, millel on suur mõju meie nüüdisaegsele elule. Selle mõjul pole iseenesest midagi pistmist budismiga või budistiks saamisega. Küll aga on sel tegemist virgumisega ning elamisega harmoonias iseendaga ja maailmaga. Sellel on pistmist uurimisega, kes me oleme, oma maailmavaate ja oma koha maailmas kahtluse alla panemisega ja iga elus olemise hetke täiuse suurema hindamisega. Kõige rohkem on sel pistmist iseendaga ühenduses olemisega.
Budistlikust vaatepunktist nähakse meie tavapärast teadvuse ärkveloleku seisundit tugevasti piiratud ja piiravana, mis meenutab paljuski pidevat unenägemist, mitte ärkvelolekut. Mediteerimine aitab meil sellest automaatsuse ja ebateadlikkuse unest ärgata, tehes võimalikuks elada nii, et meil on ligipääs kõigile oma teadvustatud ja teadvustamata võimalustele. Pühakud, joogid ja zen-meistrid on tuhandeid aastaid seda ala hoolega uurinud. Seda tehes on nad õppinud midagi sellist, mis võib olla väga kasulik praegu läänes, et tasakaalustada meie kultuurilist kalduvust inimloomust pigem kontrollida ja maha suruda kui austada seda, et kuulume sellega ühte. Nende ühine kogemus ütleb, et uurides enese sisimat olemust ja eriti enda meele loomust hoolika ja süstemaatilise enesevaatluse teel, oleme ehk võimelised elama, tundes suuremat rahulolu ning olles harmoonilisemad ja targemad. See maailmavaade täiendab lääne mõtetes ja institutsioonides domineerivat valdavalt üheülbalist ja materialistlikku suhtumist.
See vaade pole aga eriliselt idamaine ega müstiline. Thoreau nägi sedasama meie tavapärase meeleseisundi probleemi Uus-Inglismaal aastal 1846 ja kirjutas kirega selle kahjulikest tagajärgedest.
Teadveloleku praktiseerimist on kutsutud budistliku meditatsiooni tuumaks. Põhimõtteliselt on teadveloleku kontseptsioon lihtne. Selle jõud seisneb selle praktiseerimises ja rakendamises. Teadvelolek tähendab tähelepanelikkust kindlal moel: eesmärgipäraselt, käesolevas hetkes ja hinnanguid andmata. Selline tähelepanelikkus suurendab teadlikkust, selgust ja käesoleva hetke tegelikkuse aktsepteerimist. See paneb meid nägema tõsiasja, et elu koosneb ainult hetkedest. Kui me ei ole suures osas hetkedes täielikult kohal, võime jääda ilma kõige väärtuslikumast oma elus ega mõista ka oma arengu- ja muutumisvõimaluste küllust ja sügavust.
Vähene teadlikkus praegusest hetkest toob meile ebateadliku ja automaatse tegevuse ja käitumise tõttu kahtlemata ka muid probleeme, mida juhivad sageli sügaval peituvad hirmud ja ebakindlus. Kui nende probleemidega ei tegelda, kipuvad need aja jooksul kuhjuma ja viimaks satume segadusse ning tunneme end pidetuna. Me võime aja jooksul kaotada kindluse oma energiate suunamisel, nii et need juhiksid suurema rahulolu ja õnne ning koguni parema tervise poole.
Teadvelolek pakub lihtsat, aga tõhusat teed segadusest vabanemiseks, et saada taas ühendust omaenda tarkuse ja elujõuga. Teadvelolek aitab võtta oma kätte oma elu suuna ja väärtuse, samuti suhted perekonnas, suhtumise oma töösse ja laiemalt maailma ja Maasse, ning mis kõige olulisem, iseendasse.
Selle tee võti on budismi, taoismi ja jooga alustes, leiame selle ka Emersoni, Thoreau, Whitmani teostes ja indiaanlaste tarkuses. See on praeguse hetke hindamine ja sellega lähedase suhte loomine sellega pidevalt, hoolikalt ja taibukalt tegeldes. See on otse vastupidine elu iseenesestmõistetavalt võtmisele.
Harjumus eirata käesolevaid hetki, eelistades teisi, toob kaasa otsese teadlikkuse vähenemise elukanga kohta, millesse oleme kootud. Sinna hulka kuulub vähene teadlikkus meie oma meelest ja napp mõistmine, kuidas see mõjutab meie tajusid ja tegevust. See piirab kõvasti meie arusaamist sellest, mida tähendab olla inimene ning kuidas oleme seotud üksteisega ja maailmaga meie ümber. Traditsiooniliselt leiduvad sellised põhiküsimused vaimses raamistikus religioonis, aga teadvelolekul on religiooniga vähe tegemist, välja arvatud peamine sõna tähendus kui püüe hinnata elusolemise sügavat müsteeriumi ja tunnistada, et oleme eluliselt seotud kõige olemasolevaga.
Kui pühendume teadvelolekule avatult, mõtlemata sellele, mis meile meeldib või ei meeldi, jätame sinnapaika arvamused ja eelarvamused, eeldused ja ootused, siis avanevad uued võimalused ja meil on võimalik vabastada ennast teadvustamatuse hullusärgist.
Mulle meeldib mõelda teadvelolekust lihtsalt kui teadliku elamise kunstist. Selle praktiseerimiseks ei pea olema budist ega joogi. Tegelikult, kui tead kas või midagi budismist, siis tead seda, et kõige olulisem on olla sina ise ja mitte püüda saada kellekski, kes sa juba ei ole. Budism tähendab peamiselt iseenda sisima loomusega kontaktis olemist ja sellel takistamatult voolata laskmist. See tähendab ärkamist ja asjade nägemist nii, nagu nad on. Tegelikult tähendab sõna „buddha” lihtsalt kedagi, kes on avastanud omaenda tõelise loomuse.
Niisiis ei lähe teadvelolek vastuollu ühegi usundi ega traditsiooniga, ei religioosse ega teaduslikuga, ega püüa sulle ka midagi müüa, kõige vähem ususüsteemi või ideoloogiat. See on üksnes praktiline viis, kuidas olla paremas kontaktis oma täiusliku olemisega, tegeldes süstemaatiliselt enesevaatluse, eneseuurimise ja teadliku tegutsemisega. Selles pole midagi