Maailmakord. Henry Kissinger
Читать онлайн книгу.
Temperley ja Lillian M. Penson,
21
Kogemus, mis pani Hobbesi
22
Thomas Hobbes,
23
Oluline on meeles pidada, et sel ajal oli Kesk-Euroopas ainult üks suurriik: Austria ja selle võimupiirkonnad. Preisimaa oli alles teisejärguline riik Saksamaa idaservas. Saksamaa oli geograafiline mõiste, mitte riik. Kümned väikesed, mõned väga tillukesed riigid moodustasid võimumosaiigi.
24
Lucy Norton, toim,
25
Kuni halastamatu diplomaatia viis kolme järjestikuse Poola jagamiseni, oli Friedrichi territooriumi idaosa kolmest küljest ümbritsetud Poolaga ja ühest küljest Läänemerega.
26
Gerhard Ritter,
27
Friedrich II,
28
„Mitte nii halb suure lahingu eelõhtu jaoks.” Friedrich II, nagu tsiteeritud Otto von Bismarck,
29
Nagu Alexander Pope 1734. aastal ütles: „Las lollid vaidlevad valitsemisvormide üle; / Mis on kõige paremini valitsetud, on parim.” AlexandePope,
30
Nagu tsiteeritud G. P. Gooch,
31
David A. Bell,
32
Elavaid kirjeldusi selle sotsiaalse aspekti kohta vt Susan Mary Alsop
33
Jean Le Rond d’Alembert, „Éléments de Philosophie” (1759), nagu tsiteeritud Ernst Cassirer,
34
Denis Diderot, „The Encyclopedia” (1755) teoses
35
36
Montesquieu,
37
Immanuel Kant, „Idea for a Universal History with a Cosmopolitan Purpose” (1784) teoses
38
39
40
Immanuel Kant, „Perpetual Peace: A Philosophical Sketch” (1795) Reiss,
41
See tähendab riigid, kus on osalusvalitsuse vorm, mida valitseb õigusaktide süsteem, mida rakendatakse võrdselt kõigile kodanikele. „Igavest rahu” on sellest ajast kasutatud kaasaja „demokraatliku rahu teooria” nimel. Ometi eristab Kant oma essees vabariike, mida ta kirjeldab kui rahvaesinduslikke poliitilisi struktuure, kus „täitevvõim (valitsus) on eraldatud seadusandlikust võimust, ja demokraatiaid. „Demokraatia, selle sõna otseses mõttes,” väitis ta – see tähendab otsedemokraatia, nagu hilisantiikses Ateenas, kus kõik riigi asjad pandi massihääletusele – „on tingimata despotism.”
42
43
Kant, „Idea for a Universal History”, 49. (Immanuel Kant, „Idee üleüldisest ajaloost maailmakodanlikus sihis”, tlk Andres Tool, Akadeemia1998, 3, 536.
44
Rousseau kuulsas uurimuses „Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais.” Inimarengu suund on läinud valesti alates „esimesest inimesest, kes, olles ümbritsenud maatüki, võttis pähe öelda:
45
Õigustatud valitsemine, arutles Rousseau, saabub ainult siis, kui „igaüks meist allutab oma isiku ja kogu oma jõu üldise tahte kõrgeima juhtimise alla, ja meie ühises jõus on iga liige jagamatu osa tervikust.” Teisitimõtlemine pidi saama likvideeritud: kuna ratsionaalsete ja egalitaarsete sotsiaalsete struktuuride maailmas kajastaksid erinevused rahva tahtest ebaseaduslikku vastuseisu üldise mõjuvõimu põhimõttele, siis „kes iganes keeldub allumast üldisele tahtele, seda sunnitakse seda tegema kogu terviku poolt. See ei tähenda midagi muud, kui et ta on sunnitud olema vaba; sest see on seisund, mis, olles antud igale kodanikule riigis, kindlustab ta igasuguse isikliku sõltuvuse vastu.” Rousseau,
46
„Declaration for Assistance and Fraternity to Foreign Peoples” (19. november 1792) teoses