Juhatuse liikme vastutus. Karin Madisson
Читать онлайн книгу.
või nõukogu/aktsionärid tunnustada kaudselt eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
1.4. Juhatuse liikme tagasiastumine
Juhatuse liikme ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mistahes põhjusel, teatades sellest enda ametisse määranud organile ehk osanike koosolekule või nõukogule. Sellega vabaneb juhatuse liige juhatuse liikme ametiseisundist, kuid see ei pruugi lõpetada äriühingu ja juhatuse liikme vahelist lepingut (vt ptk 1.5.3). Ühing peab esitama avalduse äriregistrile juhatuse liikme kohta tehtud kande kustutamiseks.
Juhatuse liikme kohalt tagasiastumisel peab juhatuse liige ise kandma hoolt, et tema tagasiastumise avaldus ta ametisse määranud organini (osanikud või nõukogu) jõuab.
Nimelt ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne avalduse kättetoimetamist (see põhimõte kehtib kõigi tahteavalduste jõustumise kohta TsÜS-i § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt).
Ühing peab juhatuse liikme tagasiastumise korral võtma kiiresti tarvitusele vajalikud meetmed (määrama vajadusel uue juhatuse liikme), et ühing ei jääks pikaks ajaks ilma juhatuse liikmeta ja ühingu kohustused oleksid täidetud ning tagasiastunud juhatuse liikmel ei oleks registri kande alusel esindusõigust. TsÜS-i § 40 lõike 1 alusel on võimalik äriühing sundlõpetada, kui juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
Kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud ning seda ei ole pikendatud, on juhatuse liikmel õigus esitada ühingule taotlus enda kustutamiseks äriregistrist. Kui osanikud või nõukogu – kui ühingul see on – vastavat toimingut ei tee, on juhatuse liikmel õigus esitada teade äriregistrile tema kohta tehtud registrikande ebaõigsuse kohta ning pärast asjaolude tuvastamist kustutab äriregister juhatuse liikme äriregistrist.
Juhatuse liikme tagasiastumine on soovitatav reguleerida ka juhatuse liikme lepingus. Eelkõige määrata ühingu kohustus juhatuse liige äriregistrist kustutada viivitamata pärast vastava avalduse saamist liikmelt. Tagasiastumise juhuks on soovitatav määrata etteteatamise tähtaeg ja kohustuse täitmise tagamiseks leppetrahv.
1.5. Juhatuse liikme leping
Riigikohtu seisukoha10 järgi on juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele tuleb kohaldada (subsidiaarselt) käsunduslepingule sätestatud regulatsiooni. Juba 1992. aastast on töölepinguseaduses (TLS) reegel11, mille kohaselt ei kohaldu juhatuse liikme kohustuste täitmise osas sõlmitud lepingule TLS.
Juhatuse liikme õigussuhtele kohaldub VÕS-i käsundi regulatsioon.
Siiski tuleb sageli ette, et selle reegli vastu eksitakse ja juhatuse liikme töökohustuste täitmiseks sõlmitakse töölepinguid ning juhatuse liikmed eeldavad, et suhtele kohaldatakse TLS-i. Kuna lepingu olemust tuleb hinnata sisu, mitte poolte valitud sõnastuse kohaselt (VÕS-i § 29 lg 2), on ka sellised lepingud olenemata nende pealkirjast käsunduslepingud. Selline olukord võib viia aga vaidlusteni, sest lepingu lõpetamisel võib aastate pärast selguda, et osa töötajatele seadusega määratud kaitsenorme (nt lahkumiskompensatsioon, kasutamata puhkuse hüvitamine, alluvus töövaidluskomisjonile jms) võivad mitte kohalduda. Kui inimene nõustub juhatuse liikmeks hakkama ning ühing valib ta ametisse, on tema ja äriühingu vahel automaatselt sõlmitud leping, mida ei reguleerita TLS-iga, vaid VÕS-i käsunduslepingu sätetega. Küll aga on riigikohus rõhutanud, et juriidiline isik ja selle organi liige võivad juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS-i sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega12.
Seadusandja lähtub siin sellest, et juhatuse liige ei ole selles olukorras nõrgem pool, keda oleks vaja kaitsta nii nagu seda tehakse töölepingulises suhtes. Samuti on arvesse võetud juhatuse liikme suuri volitusi ja tegutsemisvabadust äriühingus ning piiramatut vastutust. Seetõttu ei teki juhatuse liikme ja äriühingu suhte puhul töölepingulise suhte tekke eelduseks olevat töötaja alluvusvahekorda tööandjaga.13
Tartu ringkonnakohus võttis 21. märtsil 2001 vastu otsuse, kus leidis, et kui eelnevalt töölepingu alusel töötanud isik jätkab ainult juhatuse liikme ülesannete täitmist, siis loetakse tema tööleping lõppenuks poolte kokkuleppel. T. K. töötas AS-is Külmari 1991. aasta juunist peainsenerina. 1997. valiti ta juhatuse liikmeks. 1999. kutsuti ta sellelt kohalt tagasi. T. K. leidis, et temaga oli leping lõpetatud ebaseaduslikult, kuna sellist alust (juhatuse liikme tagasikutsumine) töölepingu lõpetamiseks TLS ei sätesta ja tal on õigus peainsenerina edasi töötada. Kohus leidis, et töölepinguline suhe poolte vahel kestis kuni juhatuse liikmeks valimiseni ning pärast seda enam kohaldada ei saa. Kohus leidis, et sellest hetkest, kui T. K. andis nõusoleku end juhatuse liikmeks valida, andis ta ühtlasi ka nõusoleku, et temaga sõlmitud tööleping lõppeb, ning kui äriühing valis ta juhatuse liikmeks, siis oligi tööleping poolte kokkuleppel lõppenud.
Määravaks kriteeriumiks, millal kehtib tööleping ja millal juhatuse liikme leping, on tegelikud tööülesanded. Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu tegevuse juhtimisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga sõlmida vaid juhatuse liikme lepingu. Kui isik tegeleb küll teatud juhtimisülesannetega, aga teda pole valitud juhatusse, tuleb temaga sõlmida tööleping. Kui isik, kes töötas enne töölepingu alusel, valitakse juhatusse ja tema tööülesanded ei muutu (nt tegevdirektori puhul), siis enamasti praktikas temaga uut lepingut ei sõlmita. Selline käitumine on aga väär – temaga tuleks kindlasti sõlmida uus leping, mis ei ole tööleping. Kui juhatuse liige täidab ka tööülesandeid, siis selle töö puhul on temaga võimalik sõlmida lisaks juhatuse liikme lepingule ka tööleping või jääb varasem tööleping kehtima.
Isikul võib olla äriühinguga mitu lepingut – juhatuse liikme leping ja tööleping.
Näiteks kui töölepingu alusel töötav sekretär valitakse juhatuse liikmeks, kuid ta täidab edasi ka sekretäri kohustusi, siis temaga sõlmitud tööleping ei lõppe, ent soovitatav oleks sõlmida temaga lisaks juhatuse liikme leping. Sellise otsuse on teinud ka riigikohus 26. novembril 2002.14
Korteriühistus Vikerlase 13 valiti juhatuse liikmeks seni töölepingu alusel töötav raamatupidaja. Raamatupidaja jätkas ka pärast juhatuse liikmeks valimist raamatupidaja kohustuste täitmist. Juhatuse liikme lepingut temaga ei sõlmitud ja ka töölepingut ei lõpetatud. Pärast tema tagasikutsumist tekkis vaidlus, kas temaga lepingu lõpetamisele kohaldub TLS või mitte. Kohus leidis, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei seisne juhatuse liikme kohustuste täitmises, siis kuulub kohaldamisele TLS. Seega oli antud juhul tegemist kahe lepinguga: tööleping raamatupidaja kohustuste täitmiseks ja suuline leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks.
Kui isikul on äriühinguga kaks lepingut, tuleb lepingute lõpetamisel jälgida, et need lepingud ei oleks omavahel seotud. Mõlemad tuleb eraldi lõpetada, kohaldades lisaks lepingu enda sätetele kas TLS-i või VÕS-i.
1.5.1 Juhatuse liikme lepingu vorm
Käsunduslepingule ei ole kohustuslikku vorminõuet kehtestatud. Seega võib juhatuse liikme lepingu sõlmida suuliselt, ehkki soovitatav oleks seda teha siiski kirjalikult, et hiljem kokkulepitu tõendamisel ei tekiks raskusi. Mida täpsem ja üksikasjalikum on leping, seda tõenäolisemalt suudetakse hilisemad vaidlused ära hoida. Kui juhatuse liikmega ei sõlmita kirjalikku lepingut, võib hiljem olla väga keeruline tuvastada, milliste tingimustega leping on sõlmitud ning kohtus võidakse jõuda üllatavate tõlgendusteni.
Kui juhatuse liikmega ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud või kui selles ei ole tingimused piisavalt täpselt sätestatud, üritab kohus tõendeid uurides või muul moel selgitada välja poolte tahet. Oluline on poolte senine käitumine, kuid määravaks
RKTKo nr 3-2-1-41-05.
Töölepingu seadus. – RT I 2009, 5, 35; RT I, 22.12.2012, 30.
RKTKo 3-2-1-39-04.
Vt selle kohta lähemalt RKTKo 3-2-1-41-11.
RKTKo 3-2-1-134-02.