Kõrgklassi armuke. Katherine Garbera
Читать онлайн книгу.
talle otse silma. „Sa pole piisavalt vastutustundlik. Ma ei saa sulle seda töökohta usaldada.”
Need sõnad tegid valusamalt haiget, kui ta oodanud oli. Ta tundis silmis kõrvetavaid pisaraid, kuid keeldus isa ees nutmast. Tegelikult polnud ta isa nähes mitte kunagi nutnud. Ta teadis, et isa peab seda odavaks naiselikuks trikiks, mida meestega manipuleerides kasutada saab.
„Ma ei usu, et ma enam sinu juures töötada suudaksin.”
„See on sinu valik, Tempest.”
„Ei, isa, see on sinu valik.”
Gavin Renard silmas teisel pool rahvarohket ballisaali Tempest Lamberti. Seltskonnatähekest ümbritses rahvahulk ning ta ei näinud välja selline, nagu mees oodanud oleks. Nad polnud kunagi kohtunud, kuigi mõlemad olid osa võtnud paljudest ühistest üritustest. Ausalt öeldes polnud Gavin talle enne tänast õhtut erilist tähelepanu pööranud. Võib-olla oli asi selles, kuidas naine Augusti juurest kohe pärast saali sisenemist lahkunud oli.
Fotodel tundus ta liiga kõhnana ja tema huuled olid alati kuidagi mossis. Tema silmist peegeldus tavaliselt tühi ilme. Kui mees talle lähemale liikus, et teda täpsemalt vaadelda, märkas ta, et naise suurtes sinistes silmades polnud täna tühja pilku. Need pulbitsesid kas kirest või vihast.
Ta polnud nii hirmuäratavalt kõhn, kui ta piltide peal tundus. Mees oli Tempesti veetlevaks pidanud, kui ta teda ajakirja People kaanel näinud oli, aga päris elus kiirgas temast sellist ilu, mis mehe sõnatuks jättis.
Naine oli tema vaenlase tütar, seega tundis ta tema elulugu põhjalikult. Tema ema oli rinnavähi tõttu surnud, kui Tempest kuueaastane oli. Mees teadis, et pärast seda saadeti ta Šveitsi internaatkooli, kus ta kõigi raportite järgi kuni kaheksateistkümneaastaseks saamiseni suurepärane õpilane oli. Siis sai ta päranduse, mille tema vanavanemad talle jätnud olid.
Ta kukkus koolist välja ning liitus kordagi tagasi vaatamata Euroopa peoseltskonnaga. Kuus aastat pidutses ta kõvasti ega pööranud teistele inimestele erilist tähelepanu. Levisid kuulujutud suhetest abielumeestega, tema skandaalsed fotod ilutsesid ajaleheveergudel üle kogu maailma, aeg-ajalt ka Ühendriikides.
Siis katkestas ta peoseltskonnaga suhted ja naasis USA-sse, et ülikooli minna. Teadaanne, mida Gavin lugenud oli, viitas sellele, et naine oli olnud hiilgav õpilane, kuid jällegi leidis ta end kõigest paar nädalat enne lõpetamist skandaalikeerisest, kui kohalikus ajalehes ilmusid pildid temast ja dekaanist.
Tempest vaatas üles ja tabas mehe teda jõllitamas. Viimane kergitas ühte kulmu, kuid ei vaadanud eemale.
„Mida sa teed?”
Gavin ei pööranud naiselt pilku, kui ta oma venna Michaeli küsimusele vastas.
„Flirdin ilusa naisega.”
„Ta on sinu käeulatusest väljas, Gav. Kui sa just oma meelt muutnud pole…?”
„Ei ole.” Ta ei muudaks ealeski meelt, et August Lamberti äri hävitada. August oli põhjus, miks Gavin nii edukaks saanud oli. Põhjus, miks ta end ja oma töötajaid tagant utsitanud oli, et oma firmat tippu viia. Põhjus, miks ta täna õhtul siin oli.
Ta oli teadnud, kes on August, alates sellest kui ta ärimaailma mõistmiseks piisavalt vanaks sai. Alguses imetles Gavin seda, mida mees saavutanud oli, kuid nähes tema meetodeid lähedalt ja kogedes neid omal nahal, muutus tema austus põlguseks.
Ta ei suudaks kunagi unustada elevust, mida ta tundis, kuuldes, et August Lambert avab ühe oma uuenduslikest Tempest’s Closeti poodidest tema kodulinnas. Ta ei suutnud mõista oma isa vaikset viha mehe vastu ning tundis isa ja tema väikelinna-mentaliteedi vastu põlguselainet nii, nagu ainult kaheteistkümneaastane poiss seda tunda võis.
Kuid mõne aja pärast, kui purunes elu, mille tema isa Renardi perekonnale kindlustanud oli, mõistis Gavin, miks tema isa Lambertit vihkas. Üsna pea tundis ka Gavin mehe vastu vihkamist, mis kasvas aeglaselt üle kättemaksuvajaduseks. See tunne pole teda tänase päevani maha jätnud. Tempest’s Closeti avamine ajas peatänava poed pankrotti. Gavin nägi oma isa selle nimel rabelemas, et kesklinna piirkonda elujõulisena hoida, ta käis isegi Lambertilt abi palumas, kuid viimane oli keeldunud.
„Loomulikult pole.”
„Mis sa sellega öelda tahad?”
„Lihtsalt sa ei taha siduda end kellegi sellisega, kes töötab firmas, mida me jahtima hakkame.”
Mees silmitses Michaelit. „Mis ajast peale mul sinu nõuandeid vaja on?”
Michael müksas ta kätt. „Vanapoiss, kui asi puudutab su eraelu, on sul alati nõuandeid vaja.”
„Jajah. Mulle tundub, et Melinda üritab su tähelepanu pälvida.”
Michael oigas omaette, kuid pöördus siis naise poole, kellega ta viimase nelja aasta jooksul vahelduva eduga käinud oli. „Millal sa temaga abielluda kavatsed?”
„Siis, kui sa mu nõuandeid kuulda võtma hakkad.”
„Mitte kunagi?”
„Ma ei tea,” ütles Michael, kuid tundus, et see märkus oli suunatud pigem talle endale kui Gavinile.
„Näeme hiljem, Gav. Pea meeles, mis ma sulle ütlesin.”
„Hiljem, Michael.”
Kui vend lahkunud oli, mõistis Gavin, et Tempest ei rääkinud enam inimesterühmaga juttu. Peamise banketisaali uksed avanesid, et igaüks saaks laua taha istuda. Gavin ei hakanud sinnapoole liikuma, lootes veel kord Tempesti silmata.
Ta tundis oma õlal kätt. Pikad hooldatud sõrmed puhkasid tema pintsakuriidel. Magus särtsakas parfüüm lõhnastas õhku, mees vaatas üle õla Tempesti poole.
„No tere,” lausus ta.
„Ma nägin, et te vaatasite mind.”
„Väga hea.”
„Mõnes kultuuris peetakse jõllitamist ebaviisakaks.”
„Mis te sellega öelda tahate?”
Naine kõndis ringiga tema ette, ta püsis mehe lähedal, kuna teised inimesed tunglesid nende ümber, püüdes banketisaali siseneda. „Ma tahan öelda, et minu arust pole me tutvunud.”
„Gavin Renard.”
„Aa.”
„Nii et olete minust kuulnud?”
„Pisut,” lausus naine sädelusega silmis. Ta võttis oma joogist veel ühe lonksu. „Mina olen Tempest Lambert.”
„Ma tean, kes te olete.”
„Kuna teil on ärihuvid Tempest’s Closeti suhtes?” küsis ta.
Naise julgus üllatas Gavinit ja ta polnud kindel, miks. „See on üks põhjus.”
Tempest võttis veel ühe sõõmu ning kallutas oma pea küljele. „Ärge uskuge kõike, mida te minu kohta loete, härra Renard.”
Ta oli ahvatlevalt naiselik. „Ma ei usugi.”
Tempest sirutas käe ülespoole ning puudutas mehe lõuga. Kõigest tema sõrmeotsad vastu mehe habemetüügast. „Siis on hästi, sest mul on teile üks ettepanek.”
„Mulle meeldib selle jutu kõla.”
„Mitte selline ettepanek.”
„Mees võib ju vähemalt loota.”
Tempest pööras eemale, aga mitte enne, kui mees tema silmis ihasähvatust märkas.
Huvitav.
„Mis pakkumine teil on?”
„Ma otsin tööd, Gavin,” lausus ta.
Kuuldes oma nime kõla tema huulilt, koondas see kokku kogu tema mehisuse. Ta tahtis kuulda naist oma nime ütlemas, aga sassis linade vahelt pärast meeletut seksi, mitte ülerahvastatud üritusel, kui ta parajasti oma venna nõuannet kuulda võtta üritas. „Ei.”
Naine ohkas. „Olen avalike suhete alal väga osav ja ma arvan,