12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma. Roland Tokko
Читать онлайн книгу.
õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma
Olen tänulik kõigile neile inimestele, koolitajatele, mentoritele ja coach’idele, kelle toel ma olen eri eluvaldkondades märkimisväärse sammu paremuse poole teinud.
Olen tänulik oma sõpradele ja inimestele minu ümber, kes on lasknud mul olla see, kes ma olen.
Olen tänulik oma armsale kaaslasele Bretile, kes mind igal moel toetab.
Ma olen tänulik oma tiimiliikmetele, kes on kaasa tulnud mu hullumeelsete ideedega ja aidanud need teoks teha. Eriti tahan välja tuua Edu Akadeemia kaasomanikke Kadri Kaljumetsa ja Kaido Sõmerat, samuti Kristina Orlovat, Kerttu Hrustaljovi ja Kairi Kissi, kes panustavad igapäevaselt kõige enam meie tegevusse.
Olen tänulik kõigile, kes selle raamatu tekkimisele on kaasa aidanud. Aitäh, Pilleriin Pedras, et mu salvestatud jutu kirjalikuks tekstiks tegid; aitäh, Kadri Koppel, teksti esialgse kokkupanemise eest. Aitäh, Jaana Maling, et sa kõik raamatuks kirjutasid, ja aitäh, Karin Kastehein, et sa seda toimetasid. Aitäh, Eva Unt, raamatu kujundamise eest.
Olen tänulik kõigile neile inimestele, kes on selle raamatu eelkäijaks olnud e-raamatu alla laadinud ja kirjutanud selle kohta tagasisidet, mis on andnud mulle usku ja tahtmist välja anda see raamat.
Olen tänulik kõigile inimestele, kes on osalenud Edu Akadeemia koolitustel, veebiseminaridel, online-kursustel jm üritustel.
Sissejuhatus
Kindlasti oled küsinud mõne noore inimese käest, mida ta elus teha soovib, ja saanud vastuseks: „Ma ei tea.” Kahjuks käib see liigagi paljude koolilõpetajate kohta. Nad ei tea, millega nad tegeleda tahavad ja milles nad head on. Miks see nii on?
Enamasti käime koolis kaksteist aastat. Selle eesmärk peaks olema meid reaalseks eluks ette valmistada, tegelikkuses saame koolist aga suure hulga teoreetilisi teadmisi, millega päris elus pole suurt midagi peale hakata. Noorel inimesel on oma esimesele töökohale keeruline kandideerida, sest tal ei ole ühtegi praktilist kogemust ette näidata.
Nii teoreetilised kui praktilised teadmised peaksid tulema koolist, kuid täna see nii ei ole. Kui lubad, siis võrdlen koolisüsteemi loomaaiaga, kust sealsed elanikud loodusesse lastakse. Neil lihtsalt puuduvad oskused, et igapäevaeluga hakkama saada. Inimestena elame õnneks tsiviliseeritud keskkonnas, nii et keegi meid päriselt murdma ei hakka. Ent sellegipoolest tuleb pärast kooli kiirkorras selgeks õppida täiskasvanueluga kaasas käivad igapäevaoskused, mida kaheteistkümne või enama aasta jooksul sisuliselt ei õpetatud.
Tean, millest räägin, sest täpselt nii juhtus ka minuga. Lõpetasin gümnaasiumi, teadmata, mida elult tahan; mis on minu tugevad küljed ja tegelik potentsiaal. Mul puudus enesekindlus ja julgus rohkem kui kolme inimese ees oma arvamust avaldada. Läksin ülikooli õppima midagi, mis mulle tegelikult huvi ei pakkunud ja millega ma pole ka hilisemas elus tegelenud.
Tänu sellele, et olen üle kümne aasta enesearenguga tegelenud ja enda arendamisse umbes 100 000 eurot investeerinud, tean nüüd, mida ma elult soovin ja kuidas oma tugevaid külgi kasutada saan, nii et võimalikult paljud inimesed sellest kasu saaksid. Minu jaoks ei ole enam probleem astuda lavale kasvõi 10 000 inimese ette. Tean, et minu tugevuseks on inimestega kontakti loomine ja koostöö tegemine – asjad, mida koolis tõlgendati kui teiste segamist ja nende pealt maha kirjutamist.
Kirjutasin selle raamatu selleks, et sina valesid otsuseid tegema ei peaks. Selle raamatu eesmärk on rääkida sinu teekonnast: kuidas jõuda praegusest seisust sinna, kus sa tahad olla, ükskõik mis eluvaldkonnas. Käsitlen kahtteist teemat, mida koolis ei õpetata, kuid milleta reaalses elus hakkama ei saa.
Toon sinuni maailmakuulsate koolitajate ja inimeste kogemused, kes on oma alal suurt edu saavutanud. Need teadmised on miljonite inimeste elu üle kogu maailma paremaks muutnud, sealhulgas ka minu oma. Paljud nõuanded, mida raamatupoodides leida võib, on Ameerika või mõne muu maa kesksed. Selles raamatus siin olen aga välja toonud selle, kuidas neid teadmisi Eestis ellu rakendada. Räägin asjadest nii, kuidas need reaalses elus on. Nii headest kui ka halbadest.
Kui arendad neid valdkondi, millest siin raamatus juttu tuleb, ja mõistad, kuidas maailm tegelikult toimib, on sul võimalik saavutada enneolematu vabadus ja sõltumatus; saad tegeleda südamelähedaste asjadega ja nautida elu; olla õnnelik hoolimata sellest, mis väljakutseid elu sulle pakub.
Sa võid täita oma unistusi: minna näiteks ümbermaailmareisile, panustada aega ja raha heategevusse, veeta palju aega pere ja sõpradega, selle asemel et sõltuda kellestki, kes ütleb sulle, millal ja mida sa tegema pead, kui palju sa väärt oled ja millal sa võid puhkusele minna. Need teadmised aitavad parandada nii sinu suhteid, tervist, finantsseisu kui kõiki muid eluvaldkondi.
Millest selles raamatus juttu tuleb
Korraldasime 2014. aastal Edu Akadeemias küsitluse, kus tahtsime teada, mis on vastanute arvates kõige olulisemad teemad, mida koolis ei õpetata, aga ilma milleta elus hakkama ei saa.
Mõned näited vastustest:
• Palju raisatud ja valesti kulutatud/elatud aega.
• Kool annab palgatöötaja mõttemaailma. Raske sellest välja tulla ja riskida.
• Tahaks osata rohkem teisiti mõelda.
• Palju pusimist, valusaid lööke, ise avastamist, kahetsemist – suhete purunemist, meeleheidet, depressiooni, kaotamist, kurbust … Päris elus pidi kõike hakkama otsast peale õppima, kuna kooli lõpetamise järel ei olnud päris elust tegelikult aimugi.
• Kinnistunud arvamus, et pean ise kõigega hakkama saama ja abi küsimine on nõrkuse tunnus.
• Kõige suurem probleem meie koolides on fakt, et õpetajatena töötavad inimesed, kes usuvad siiralt, et ainuke võimalus elus läbi löömiseks on hariduse omandamine ja kindel töökoht.
• Ei oska võimalusi ära tunda
• Ilmselt on jäänud eksimise või läbikukkumise hirmus nii mõnigi asi lihtsalt tegemata või algatamata.
Millest küsitlusele vastanud unistasid ja mida soovisid?
• Soovin oma püstitatud eesmärke saavutada, kuid samas osata ka ootamatusi avasüli vastu võtta.
• Olla oma aja peremees. Leida/ehitada üles korralik passiivne sissetulek. Leida sisemine tasakaal (positiivsus ja rahulolu) ning nautida kõike seda, mida elu pakub.
• Et Eesti Vabariik saaks oluliselt paremaks kohaks, kuhu kõik sooviksid tulla ja jääda.
• Muuta maailma paremaks.
• Elada nii et jääks midagi head minust alles peale minu surma.
• Et inimesed ärkaksid üles ja saaks aru, et me oleme siin palju rohkemaks kui 8st – 5ni süsteemi orjadeks. Et toimuks tõeline muutus ühiskonna toimemehhanismides, et me saaks elada vabadena.
• Olla muutja selle osas, kuidas uue põlvkonna inimesi/lapsi kasvatatakse täisväärtuslikeks, loovateks, õnnelikeks ja kirega elavateks inimesteks.
Ma küll ei tea, milline on sinu lugu ja millised takistused sinu elus praegu on, kuid kindlasti suudad sa nii mõnegi vastajaga samastuda.
2018. aasta alguses viisime läbi veel teisegi samasisulise küsitluse, millele vastas 1500 inimest. Vastuste läbitöötamisel kogesin väga palju erinevaid emotsioone, sh kurbust ja pisaraid. Küsitlus andis arusaama, kui suurel määral tegelikult nende teemade koolis õpetamata jätmine inimesi hiljem mõjutab. Kui palju on tehtud kulukaid vigu, mida oleks saanud lihtsasti ära hoida.
Kurb on lugeda sadade inimeste vastustest, et nad on raisanud aastakümneid, enne kui on aru saanud, mis neid elus tõeliselt köidab. Väga tihti vastasid inimesed, et nad soovivad, et oleksid varem õigete raamatuteni jõudnud või oleks keegi neist teemadest varem rääkinud.
Suurimat puudust tuntakse selliste valdkondade teadmistest:
Küsitluse vastuseid analüüsides oli ka hetki, mis tõid naeratuse näole, näiteks lugedes seda: „Pole siin päikese all ju midagi lihtsamat kui teada neid asju ning elu maapeal on puhas nauding.“