Varastatud hetked krahvinnaga. Julia Justiss
Читать онлайн книгу.
ja diplomaatide seas eiratakse seltskonnas viibivat naist, kelle arvamused ei oma suurt väärtust. Kus ta saaks vaikselt istuda ja lihtsalt vaadelda. Ja põgeneda, üheks õhtuks, kõigi väiklaste probleemide eest, mis teda igapäevaselt torkisid.
„See kõlab põnevalt, aga… kas sina oleksid ka seal? Sellisel intellektuaalide kogunemisel osalemine võib olla üsna hirmutav, kui tunned kohalolijaid vaid põgusalt.“
„Ma olen kindel, et sa oled enamikku neist mitmesugustel seltskonnaüritustel juba kohanud. Aga jah, kui see teeks olukorra sinu jaoks lihtsamaks, siis ma võiksin hoolitseda selle eest, et ka mind kutsutakse.“
„Siis ma jumaldaksin seda! Kui sa oled kindel, et leedi Lyndlington ei pea mind kutse küsimise tõttu häbematuks? Ma olen teda muidugi kohanud, aga ma ei saa teda kindlasti sõbraks nimetada.“
„Ma usun, et ta oleks sinu seltskonna üle rõõmus, aga ma küsin. Nüüd peaksime aga ilmselt ka sinu tagasi viima. Kas ma saadan sulle teate, kui olen leedi Lyndlingtoniga rääkinud?“
Faith heitis pilgu kellale ja märkas enda üllatuseks, et nad olid juba mõnda ega lobisenud. „Jah, mina peaksin samuti minema. Ma tahaksin selleks ajaks kodus olla, kui mu ämm pargist naaseb ja usutlemisega alustab.“
Faith ei tahtnud nende kohtumist sugugi lõpetada ja sundis end püsti tõusma. „Kuidas ma küll saaksin sind piisavalt tänada? Sa päästsid mu mitte ainult ühe, vaid kaks korda ja pakkusid mulle siis põneva õhtu ootuse.“
„See teeb mulle tohutult rõõmu, kui saan sulle põnevust pakkuda.“
Faithi pilk sööstis Davie näole ja kuigi see muutis silmanähtava kahemõttelisuse tõttu kergelt värvi, ei vabandanud ta ega võtnud ka märkust tagasi. Ta lihtsalt vaatas Faithi, pakkudes talle veel ühe kirgliku pilgu, enne kui taas maski taha varjus.
Erutus naasis äkiliselt. Kui kergesti võis Faith endale ette kujutada, millist õnne mehe „pakkumine“ talle tuua võiks!
Ta tahtis lahkusega vastata, kinnitada, et ta mõistab ja jagab seda kirge. Ent ta oli flirtimise alal nii kogenematu, et enne kui ta jõudis mõne nutika vihjava märkusega lagedale tulla, ütles Davie: „Ma loodan, et sa naudid poliitilist õhtut lord Witlow’ juures pooltki nii palju kui mina olen seda vestlust nautinud. Ma saadan sulle teate kohe, kui olen leedi Lyndlingtoniga rääkinud.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.