.

Читать онлайн книгу.

 -


Скачать книгу

      

       „Kas sa siga vägistasid mind öösel?“ oli tüdruku esimene küsimus, kui nad hommikul ärkasid.

       „Polnud mõtteski,“ turtsatas Jarmo. „Miks sa kogu aeg vägistamist kardad?“

       „Meestel ju muud polegi mõttes...“ tüdruk lausa kiljus.

       „Need küll mehed pole, kes niimoodi mõtlevad,“ arvas Jarmo ning tuli teki alt välja. „Tõuse ka üles ja läheme alla kööki ning vaatame endile midagi süüa. Ja üldse, millal sa viimati sõid?“

       „Ei mäleta…“

       „Läheme alla!“

       „Mul pole midagi selga panna!“

       „Ah soo, ja just...“ meenus noormehele, et kõik see, mis ta eile tüdrukule selga leidis, jäi ju duširuumi. Ta läks ja tõi sealt vajaliku ning viskas voodile. „Näita korraks mulle oma päkkasid ka!“

       Tüdruk lükkas kuulekalt jalalabad teki alt välja ning Jarmo määris need jälle salviga kokku. „Nüüd on okay. Tõmba sokid otsa ja tule alla.“

       Selleks ajaks, kui tüdruk trepist alla koperdas, oli Jarmol juba kümmekond kartulit kooritud.

      „Sul on valus käia?“

       „Jah…“

       „Istu siia, köögilaua taha ja räägi. Ma teen niikaua meile midagi süüa.“

       „Mida ma rääkima pean?“

       „Ma ju võiksin teada, keda ma oma kodus tohterdan ja kellele süüa teen või mis sa ise arvad…“ torises mees sõbralikult ja päris, „mis su nimi on?“

       „Sune Traore. Sune pidi mingis Aafrika keeles päikest tähendama.“

       „Mina olen Jarmo Põlluaas. Olen selle talu peremees. Kasvatan lambaid, iseenda tarbeks karpkalu ja paar aastat tagasi müüsin mett ka, aga möödunud talvel said pooled mesilaspered kahjuks otsa ja sel suvel pole tõenäoliselt midagi müüa. Hea kui endilegi talvemee korjavad.“

       „Miks nad ära surid?“

       „Minu viga kindlasti… Kas jäi talveks sööta väheks või lihtsalt läks tarusse mingil moel niiskust,“ arvas mees ja jätkas, „mõned sead on mul ka. Jälle vaid oma tarbeks.“

       „Sul on päris maamehe nimi ka.“

       „Ega kõlalt sinu nime vastu ikka ei saa küll. Sul ju nii eksootiline nimi,“ naeris Jarmo ja uuris, „kust sa pärit oled?“

       „Ma ei tea… Ema andis mu kohe, kui sündisin, lastekodusse ära ja seal olengi kogu elu olnud,“ tunnistas tüdruk. „Väikelaste sõimes olevat mulle ka nimi pandud.“

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0a HBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIy MjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCALuAk4DASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD3+iii gAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKA CiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAK KKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAoo ooAKKKKACiiigAooooAKKKKACii

Скачать книгу