Originaali tiitel:

      Jaron Lanier

      Ten Arguments for Deleting Your Social Media Accounts Right Now

      Henry Holt and Company

      New York, 2018

      Copyright © 2018 by Jaron Lanier

      Tõlkija Lauri Vahtre

      Toimetaja Lea Arme

      Kujundaja Jan Garshnek

      Kõik õigused kaitstud

      Tõlke autoriõigus: Lauri Vahtre ja Hea Lugu 2019

      www.healugu.ee

      ISBN 978-9949-634-91-0

      ISBN 978-9949-673-39-1 (epub)

      Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda

      SISSEJUHATUS KASSIDEGA

      Alustame kassidest.

      Internet on kasse täis. Neist tulevad kõige meemimad meemid ja kõige nunnumad videod.

Miks on neid kassidest nii palju enam kui koertest?1

Koerad ei tulnud ürginimeste juurde ega palunud luba meie juures elada, me ise kodustasime nad.2 Nad on kasvatatud kuuletuma. Nad alluvad dressuurile ja nende käitumine on etteaimatav. Nad töötavad meie heaks. See ei ole öeldud koerte halvustamiseks.3 See on suurepärane, et nad on truud ja usaldusväärsed.

      Kassid on teistsugused. Nad tulid ise ja osalt kodustasid ennast ise. Nad on ettearvamatud. Populaarsemad koera­videod näitavad tavaliselt dressuuri, seevastu kassivideotest levivad kõige massilisemalt need, mis kajastavad kummalist ja üllatavat käitumist.

      Kassid on kavalad, aga kui te soovite looma, kes allub korralikult väljaõppele, siis mitte kõige paremad. Kui vaadata internetist kassitsirkust, siis kõige liigutavam on see, kuidas kassid täiesti ilmselt otsustavad ise, kas teha õpitud trikk ära või jätta see tegemata – või kõndida hoopis publiku hulka.

      Kassid on maha saanud pealtnäha võimatuga: nad on ennast ilma järeleandmisi tegemata sulandanud moodsasse kõrgtehnoloogilisse maailma. Nad teevad endiselt, mis tahavad. Pole muret, et mõni hiiliv meem, mille on välja haudunud algoritmid ja kinni maksnud keegi pelutav, varjatud oligarh, on su kassi oma võimusesse võtnud. Sinu kass pole mitte kellegi võimuses, ei sinu enda ega kellegi teise.

      Oo, kuis me igatseme seda teadmiskindlust mitte vaid oma kasside, vaid iseenda kohta! Kasside suhtumine internetti on meie lootus ja unistus, milline võiks olla inimeste internetti suhtumise tulevik.

      Samal ajal, ehkki me armastame koeri, ei taha me olla koerad, vähemalt mis puutub võimusuhetesse inimestega, ja me kardame, et Facebook ja teised sarnased asjad muudavad meid koerteks. Kui meid provotseeritakse internetis midagi inetut tegema, siis võime selle kohta öelda: „Nagu koer vile peale.“ Koeravilele reageerib vaid koer. Meil on mure, et keegi kipub meid varjatult kontrollima.

      See raamat on sellest, kuidas olla kass. Kuidas jääda iseseisvaks maailmas, kus sind pidevalt jälgitakse ja kus sind torgivad pidevalt tagant algoritmid, mille on loonud mõni maailmaajaloo rikkaim kompanii, kelle ainus viis raha teenida on kasseerida seda sinu käitumise manipuleerimise eest? Kuidas sellest hoolimata jääda kassiks?

      Pealkiri ei valeta – see raamat esitab kümme põhjust, miks tasub kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod. Loodan, et neist on abi, kuid isegi kui te nõustute kõigi minu kümne väitega, võib juhtuda, et jätate siiski mõne konto alles. Kassina on see teie võõrandamatu õigus.

      Sedamööda, kuidas ma oma väiteid esitan, võtan vaatluse alla mõned vaatevinklid, mis teil oma seisukorra peale võivad olla, otsustamaks, mis on teile parim. Kuid seda võite teada vaid teie ise.

      1http://www.movingimage.us/exhibitions/2015/08/07/detail/how-cats-took-over-the-internet/

      2https://www.smithsonianmag.com/smithsonian-institution/ask-smithsonian-are-cats-domesticated-180955111/

      3Rahu, koerasõbrad! On olemas ka teooria, et koerad kodustasid ennast ise, nagu kassidki: https://news.nationalgeographic.com/news/2013/03/130302-dog-domestic-evolution-science-wolf-wolves-human/

      ESIMENE PÕHJUS

      SA KAOTAD VABA TAHTE

      Tere tulemast puuri, mis käib sinuga kõikjal kaasas

      Maailmas toimub midagi täiesti ennenägematut. Kõigest viimase viie või kümne aasta jooksul on peaaegu kõik hakanud pidevalt kaasas kandma väikest nutitelefoni nimelist riistapuud, mis kõlbab käitumise algoritmide muutmiseks. Paljud meist kasutavad ka sellega seotud asjandusi nagu aktiivkõlarid köögiletil või auto armatuurlaual. Meid jälgitakse ja meie käitumist mõõdetakse pidevalt ning meieni jõuab kogu aeg töödeldud vastukaja. Samm-sammult hüpnotiseerivad meid meile teadmata eesmärgil tehnikud, keda me ei näe. Me kõik oleme muutunud katsejänesteks.

      Iga sekund neelavad algoritmid teie kohta teavet. Millistele linkidele te klõpsate? Milliseid videoid te tavatsete vaadata? Kui kiiresti te ühe asja juurest teise juurde liigute? Kus te neid asju tehes asute? Kellega te isiklikult ja interneti teel kontakteerute? Mis nägusid te teete? Kuidas muutub erinevates olukordades teie jume? Mida te tegite vahetult enne seda, kui otsustasite midagi osta või ostmata jätta? Hääletada või hääletamata jätta?

      Kõiki neid ja paljusid samasuguseid mõõtmisi võrreldakse totaalse nuhkimise abil kogutud andmetega tuhandete teiste inimeste elude kohta. Algoritmid võrdlevad teie teguviisi rõhuvale enamikule omase teguviisiga.

      Algoritmid ise teid ei mõista, kuid arvudes, eriti suurtes arvudes, peitub jõud. Kui väga palju inimesi, kellele meeldivad samad toidud kui teilegi, laseb end häirida pigem roosas raamis kandidaadi pildist kui sinises raamis pildist, siis kehtib see tõenäoliselt ka teie kohta, ja kedagi ei huvita, miks. Statistika peale võib kindel olla, aga vaid nagu hullu deemoni peale.

      Olete te kurb, üksik, hirmul? Rõõmus, rahul? On teil päevad? Põete parajasti ägedat hirmu, et teid peetakse luuseriks?

      Niinimetatud reklaamid võivad teid tabada hetkel, mil olete ideaalselt küps, ja mõjutada teid koos muude sõnumitega, mis on toiminud ka teiste teiega samu kalduvusi ja olukordi jagavate inimeste peal.

      Ütlesin „niinimetatud“, sest pole lihtsalt õige nimetada otsest manipuleerimist reklaamiks. Reklaamijate võimalused teid tabada on ikka olnud piiratud ja isegi kui tabamus on salalik või tüütu, on see mööduv. Vähe sellest, telereklaami või trükitud reklaamplakatit näevad paljud, see ei ole kohandatud konkreetsele isikule. Suurim erinevus on, et teid ei jälgita ega takseerita pikalt-laialt, et sööta teile dünaamiliselt sisse parajaks timmitud stimulante – ükskõik, kas iva või koorukese kaudu –, mis teid õnge võtaksid ja muudaksid.

      Nüüd saab iga sotsiaalmeedias tegutsev isik seni, kuni ta kasutab oma nutitelefoni, vahetpidamata individualiseeritud, pidevalt uuendatavaid erguteid. Seda, mida kunagi võis nimetada reklaamiks, tuleb nüüd võtta kui grandioossete mõõtmetega lakkamatut käitumiskujundust.

      Ärge palun solvuge. Jah, võib-olla ma annan ääri-veeri mõista, et te kipute õige pisut lähenema väljaõpetatud koerale või kellelegi vähem meeldivale, näiteks laborihiirele või robotile. Et õige pisut juhivad teie käitumist eemalt suurkorporatsioonide kliendid. Aga kui ma ei eksi, siis selle teadasaamine võib teid juba vabastadagi, nii et jätkem see võimalus alles, eks?

      Teadusteooria nimega biheiviorism tekkis enne elektronarvutite leiutamist. Biheivioristid uurisid loomade ning inimeste dresseerimise uusi, senistest metoodilisemaid, steriilseid ja nupukaid viise.

      Üks