Diplomaatiline puutumatus. Lois McMaster Bujold

Читать онлайн книгу.

Diplomaatiline puutumatus - Lois McMaster Bujold


Скачать книгу
aga… nojah, võib olla elus.” Tal oli olnud selle protsessiga lähedane kogemus – vähemalt nii ütlesid talle pärast Elli Quinn ja Bel Thorne – ühe teatud Dendarii Vabade Palgasõdurite ülesande täitmisel, mis oli nii katastroofiliselt viltu läinud. Tõsi, ise ta seda ei mäletanud, ta teadis sellest ainult Beli äärmiselt elava kirjelduse järgi.

      Bruni kulmud kerkisid nõksatusega. „See ei tulnud mulle pähegi.”

      „Mulle torkas see justkui ise pähe,” märkis Miles andekspaluvalt. Ma võin arme näidata.

      Brun kortsutas kulmu ja raputas siis pead. „Ma ei usu, et seda oleks jõutud teha, enne kui jaama turvamees sündmuskohale jõudis.”

      „Isegi kui mobiilne krüokamber oli valmis pandud?”

      Brun avas suu ja pani selle siis jälle kinni. Viimaks ütles ta: „Keeruline stsenaarium, milord.”

      „Ma ei väida, et see oleks kindlasti nii olnud,” lausus Miles sõbralikult. Ta mõtles krüoelustamisprotsessi teisele otsale. „Aga ma juhiksin tähelepanu sellele, et lisaks ohvri kehale on ka teisi allikaid, kust saada mitu liitrit kena värsket ja täiesti oma verd. Näiteks elustamislaborist või haigla veresüntesaatorist. Selline kunstveri paistaks kiirel DNA skaneeringul kindlasti õige. Seda ei saa isegi kindlalt võltsiks nimetada. Aga kohtumeditsiini laboris osataks öelda, kummaga on tegemist. Ka krüovedeliku jäljed paistaksid silma, kui kellelgi tuleks ainult pähe neid otsida.” Ta lisas igatsevalt: „Ma vihkan kaudseid tõendeid. Kes verd kontrollis ja selle omaniku kindlaks tegi?”

      Brun nihutas end kohmetult. „Kvadrikud. Me saatsime neile Soliani DNA-pildi, kui ta kaduma läks. Aga „Rudra” turvateenistuse sideohvitser oli selleks ajaks kvadrikute juurde läinud – ta oli sealsamas laadimissaalis ja vaatas, mida nende tehnik teeb. Ta teatas, et veri kuulub Solianile, kohe, kui analüsaator piiksatas. Siis läksin ma kosmosekapsliga sinna, et kõigele ise pilk peale heita.”

      „Kas sideohvitser võttis teise proovi, et veri üle kontrollida?”

      „Ma… usun küll. Ma võin laevastiku arstilt küsida, kas ta sai vereproovi enne, kui, khm… teised sündmused peale tulid.”

      Admiral Vorpatril istus, ebameeldivalt jahmunud ilme näol. „Mina olin kindel, et vaene Solian tapeti. Et tema tapjaks oli mõni…” Ta jäi vait.

      „Paistab, et ka see hüpotees pole veel välistatud,” trööstis Miles teda. „Igatahes uskusite seda tollal siiralt. Palun laske laevastiku arstil proovid põhjalikumalt üle vaadata ja kandke mulle ette.”

      „Ja Grafi Jaama turvateenistusele ka?”

      „Ee… neile võib-olla veel mitte.” Isegi kui tulemused on negatiivsed, muudaks proovide uurimine kvadrikud barraiarite suhtes ainult veel kahtlustavamaks. Ja juhul kui midagi leitakse… Miles tahtis kõigepealt selle üle mõelda. „Olgu pealegi, mis edasi juhtus?”

      „See, et Solian oli laevastiku turvateenistusest, tegi tema tapmise – arvatava tapmise – eriti pahaendeliseks,” tunnistas Vorpatril. „Kas ta oli püüdnud meie juurde tagasi tulla, et meid millegi eest hoiatada? Keegi ei osanud öelda. Niisiis tühistasin ma kõik jaamaload, kuulutasin välja häireolukorra ja käskisin kõigil laevadel jaamast eemalduda.”

      „Ilma mingi seletuseta, miks,” pistis Molino.

      Vorpatril põrnitses teda. „Häire ajal ei hakka komandör selgitustele aega kulutama. Ta eeldab, et tema korraldused täidetakse silmapilkselt. Pealegi, te ise ju kibelesite jalga laskma ja kurtsite viivituste üle, nii et ma ei arvanud, et mul oleks vaja seda mitu korda öelda.” Admirali lõuapäral tuksatas lihas, ta hingas sisse ja jätkas jutustamisega. „Siis tekkis meil mingi kommunikatsiooniprobleem.”

       Siit tulebki siis lõpuks hämamine.

      „Meie saime aru, et kahemeheline turvarühm, mis saadeti ühte ohvitseri ära tooma, jäi tagasitulekuga hiljaks…”

      „See ohvitser oli lipnik Corbeau?”

      „Jah. Corbeau. Nagu me tollal aru saime, ründasid kvadrikud rühma ja lipnikku, tegid nad relvituks ja vahistasid. Tegelik lugu, nagu hiljem välja tuli, oli keerulisem, kuid mina pidin lähtuma sellest, samal ajal kui ma üritasin kogu meie isikkoosseisu Grafi Jaamast ära tuua ja valmistuda kõigiks võimalusteks kuni selleni välja, et me evakueerume kohalikust kosmoseruumist viivitamatult.”

      Miles kummardus talle lähemale. „Kas te uskusite, et teie meeste kinnivõtjateks olid juhuslikud kvadrikud, või saite te aru, et seda tegi Grafi Jaama turvateenistus?”

      Vorpatril ei kiristanud päriselt hambaid, aga peaaegu. Kuid ta vastas siiski: „Jah, meie teada tegi seda nende turvateenistus.”

      „Kas te küsisite juriidikaohvitserilt nõu?”

      „Ei.”

      „Kas lipnik Deslaurier pakkus teile nõu?”

      „Ei, milord,” õnnestus Deslaurieril sosistada.

      „Selge. Jätkake.”

      „Ma käskisin kapten Brunil saata rünnakrühm ära tooma nüüd juba kolme meest alalt, mis minu uskumise järgi oli äsja osutunud barraiari isikkoosseisule surmavalt ohtlikuks.”

      „Rühm oli relvastatud enamate kui ainult uimastuspüstolitega, nagu ma aru saan?”

      „Ma ei saanud oma mehi paluda, et nad läheksid nii ülekaaluka vaenlase vastu ainult uimastusrelvadega, milord,” ütles Brun. „Neid mutante on ju terve miljon!”

      Miles laskis kulmudel kerkida. „Grafi Jaamas? Mina arvasin, et paikselt elab siin umbes viiskümmend tuhat inimest. Tsiviilisikut.”

      Brun rehmas kärsitult käega. „Miljon kaheteistkümne vastu või viiskümmend tuhat kaheteistkümne vastu – igatahes oli meie rühmal vaja mõjusaid relvi. Päästerühm pidi käima jaamas nii kiiresti kui võimalik, et nad kohtaksid võimalikult vähe vastuvaidlemist ja vastupanu. Heidutamiseks pole uimastusrelvadest kasu.”

      „Ma olen seda väidet kuulnud.” Miles nõjatus tooli seljatoele ja hõõrus huuli. „Jätkake.”

      „Minu rühm jõudis sinna, kus meie mehi kinni hoiti…”

      „See oli Grafi Jaama turvapunkt number kolm, eks ole?” pistis Miles vahele.

      „Jah.”

      „Öelge… kas kogu selle aja jooksul, kui laevastik siin on viibinud, ei puutunud ükski teie meestest jaama turvateenistusega lähemalt kokku? Keegi ei hakanud purjus peaga laamendama, keegi ei rikkunud turvaeeskirju, midagi sellist?”

      Brun, kellel oli ilme, nagu kistaks tal sõnu hambaarstitangidega suust, vastas: „Läinud nädalal vahistas Grafi Jaama turvateenistus kolm meest selle eest, et nad korraldasid hõljuktoolidega joobes olekus võidusõidu ja tekitasid sellega ohtliku olukorra.”

      „Ja mis neist sai? Mida laevastiku juriidiline nõustaja ette võttis?”

      Lipnik Deslaurier pomises: „Nad olid paar tundi jaama kartseris, siis läksin ma sinna, korraldasin nende trahvide maksmise ja kinnitasin jaama kohtunikule, et nad hoitakse meie ülejäänud siinviibimise ajal laeval.”

      „Niisiis olite kõik selleks ajaks kursis protseduuridega, kuidas oma mehi jaama võimude käest ära tuua, kui neil peaks mõni äpardus juhtuma?”

      „Tookord oli tegu purjus peaga laamendajatega. Seekord vahistati meie turvarühm, mis täitis oma töökohuseid,” ütles Vorpatril.

      „Jätkake,” ohkas Miles. „Mis teie rühmast sai?”

      „Ma pole otse neilt endilt ettekannet veel saanud, milord,” ütles Brun jäigalt. „Kvadrikud lasksid ainult ühel relvastamata meditsiiniohvitseril neid nende praeguses kinnihoidmiskohas külastada. Kolmandas turvapunktis toimus tulevahetus, tulistati nii uimastuspüstolitest kui plasmarelvadest. Kvadrikud ründasid massiga, meie meestest


Скачать книгу